Reaalprojekt OÜ poolt koostatud Ruhnu lennuväljaku rekonstrueerimise projekti järgsed ehitustööd on valmis saanud. Lennuliiklus avatakse taas oktoobris 2023 a.

Tööde teostaja oli Trev 2 Grupp AS.

Projektala asub Saare maakonnas, Ruhnu saare lõunaosas, Ringsu sadama läheduses.

Projekti raames on rekonstrueeritud lennuraja, ruleerimistee ja perrooni konstruktsioon ning uuendatakse drenaazisüsteem. Lennuraja, ruleerimistee ja perrooni katendiks on kavandatud perfo plaadid murukattega. Maandumisrada on 600 m pikkune, suunaga 13/31 ja laiusega 20 m. Tegemist on visuaallennuväljaga, kus ei ole lennuvälja tulede süsteemi ja raadiomajakaid.

Ehituse e-hüpe on MKMi ja Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) koostöös ellu kutsutud rahastusprogramm, mille eesmärk on stimuleerida ehitusvaldkonna ettevõtjaid uuenduslike digitaalsete lahenduste loomisel ja rakendamisel, mis aitavad tõsta sektori tootlikkust ja laiendada e-ehituse platvormil pakutavate teenuste hulka.

Esimesse e-hüppe taotlusvooru esitati kokku 103 taotlust. Hindamiskomisjon valis neist välja 63 projekti, millele makstakse toetust kokku summas 2,6 miljonit eurot. Kõikidele projektidele lisandub ka toetuse saajate omafinantseering.

Reaalprojekt OÜ sai programmi esimeses voorus rahastuse kahele taotlusele:

1. 1) Programmeerimisrakendusega Dynamo koostatud automatiseeritud lahendused (Dynamo scripts). Projekti eesmärgiks on automatiseerida teatud tööprotsessid ja luua 3 lahendust:
   • Kaevukellade tabeli koostamise automatiseerimine Autodesk Civil 3D baasil,
     • Kululoendite automatiseerimine
       • 3D valgustusmastide ja muude elementide lisamise automatiseerimine samuti Autodesk Civil 3D baasil.
2. 2) Mudelprojekteerimise protsessiinnovatsioon (Autodesk Civil 3D baasil). Selle eesmärk on luua väga kõrgetele vajadustele vastav projekteerimisprotsess ning vastavad tööriistad protsessi rakendamiseks, kuna nõudmised 3D mudelitele kasvavad ajas pidevalt. Projekti osa on ka meeskonna koolitamine uute tehnoloogiate kasutusele võtmisel.

Automatiseerimine ja protsesside kaardistamine on olulised, sest võimaldavad suuremat tõhusust ja produktiivsust, et käia sektori arenguga kaasas ja olla jätkuvalt konkurentsivõimeline. Samuti võib see aidata vähendada vigade arvu ja parandada protsesside kiirust, mis omakorda võib vähendada projekti kogukulusid, aega ning suurendada kliendirahulolu.

Nimetatud taotlused osutusid edukaks ja projekti tegevused on juba teostamisel.

Programmi rahastus pärineb Euroopa taaste- ja vastupidavusrahastust NextGenerationEU.

Täpsem info projektide kohta: https://ehupe.eehitus.ee/

Raudteelõigu rekonstrueerimistöödeks koostatud põhiprojekt ja selle BIM infomudel on koostatud vastavalt AS Edelaraudtee projekteerimistööde lähteülesandele, projekti koostamiseks väljastatud projekteerimistingimustele ning piirkonnas paiknevate tehnovõrkude haldajate poolt väljastatud tehnilistele tingimustele. Projektiga haaratav ala paikneb Rapla maakonnas, Rapla ja Kehtna vallas. 

Projekti üldine eesmärk on raudtee ja ooteplatvormide kapitaalremont lõigul Rapla-Lelle (km 53+342 kuni km 73+312) lähtuvalt kaasaegse raudteeliikluse vajadusest. 

Uue raudtee rajamine toimub valdavas osas olemasolevale Rapla-Lelle raudtee muldkehale. Vastavalt Edelaraudtee AS lähteülesandes toodule, on lisaks raudtee pealis ja alusehitise rekonstrueerimisele vajalik remontida ka 4 raudteealust silda, ehitades need ümber truupideks koos kindlustustega. Lisaks kuulub tööde mahtu Rapla jaama olemasoleva raudteesilla rekonstrueerimine ning Keava ooteplatvormi ümberehitus. 

Olemasoleval Rapla-Lelle raudteel on kasutusel raudtee konstruktsioon, mille pealisehitise vanus ulatub 50 aastani ning mis seetõttu on tehniliselt ja moraalselt aegunud ning vajab rekonstrueerimist. Reisijate ooteplatvormid on rajatud aastatel 2012-2013. Kasutusel on järgnevad ooteplatvormid:  

– Raplas, Keavas ja Lelles ääreplatvormid laiusega 3,0 m; 

– Raplas ja Lelles teedevahelised ooteplatvormid laiusega üle 4,0 m. 

Olemasolevatest ooteplatvormidest tuli teha mudelid (mh varikatus, 
pingid, juurdepääsuteed, märgised jms). Rapla ja Lelle jaamade olemasolevad 
juurdepääsuteed vajasid asukohapõhist ümberprojekteerimist 

Koos raudteega kavandatakse rekonstrueerida ka Rapla-Lelle lõigule jäävad järgmised olemasolevad ristuvad ülesõidud ja ülekäigud: 

• Ülekäigukoht km 54+355 

• Ülekäigukoht km 54+704 
• Ülesõidukoht km 54+791 mnt 20117 Juuru-Rapla 
• Ülesõidukoht km 58+145 mnt 20250 Hertu-Põrsaku-Keava tee 
• Ülesõidukoht km 61+ 091 mnt 20120 Keava-Hõreda tee 
• Ülesõidukoht km 65+760 kohalik tee 2921008 Ohekatku-Linnaaluste tee  

• Ülesõidukoht km 67+261 kohalik tee 2921013 Hiie-Paluküla 
• Ülesõidukoht km 69+473 kohalik tee 2920141 Palasi tee 
• Ülesõidukoht km 69+989 mnt 20154 Lelle-Vahastu tee 
• Ülekäigukoht km 71+627 
• Ülekäigukoht km 71+804 

• Ülesõidukoht  km 72+116 Tööstuse tänav ja kohalik tee 2921014 Lalli-Lelle tee 

Raudteeülekäikudele- ja sõitudele nähti ette raudbetoonkatend.

Reaalprojekti tiim külastas jõulude ajal Witensteini keskust Paides.
Toimus vallatute tegelastega ajarännak läbi Eestimaa ajaloo – muinasajast iseseisvuse taastamiseni.
Igas ajastus kohtusime selle aja tegelastega, kes haarasid meid oma tegemistesse. Juurde pakkusid selle ajastu suupisteid ja jooke.

Klaara-Manni Puhkekeskuses ootas meid pidulik õhtusöök, õhtujuht Tanel Saar ja tantsuks keerutas lugusid Full House Band.
Nautisime üksteise seltskonda ja tantsisime hommikuste tundideni.

Reaalprojektis kandsime sellel aastal säravaid jõulukampsuneid. Üks kampsun oli säravaim kui teine.
Hääletuse tulemusel osutus säravaks LED – tuledega kaunistatud Dorise kampsun.

Soovime Sulle Reaalprojekti poolt rahulikku pühadeaega ja säravat uut aastat!

DataCap’i omandamisega soovib Reaalprojekt tõsta oma kaasaegsete mõõdistustehnoloogiate ja andmetöötluse rakendamise võimekust ning laiendada oma teenuste portfelli. DataCap omalt poolt loodab koostööst Reaalprojektiga saada tugemat baasi kiiremaks arenguks ning pääsu välisturgudele Reaalprojekti tütarfimade kaudu.

DataCap OÜ alustas tegevust 2020.aasta algul. Ettevõte on spetsialiseerunud 3D mõõdistustele, punktipilvetöötlusele ning 3D mudeldamisele. DataCap on mõõdistanud ja mudeldanud mitmeid suuremahulisi objekte, näiteks Toompea loss, Kuressaare loss, Patarei merekindlus, Tallinna Toomkirik, Tartu Toomkirik, Lutheri kvartal, Balti Manufaktuur jpt.

Reaalprojekt ja DataCap on mõlemad Eesti Digitaalehituse Klastri liikmed.

Rohkem infot DataCapist siit

07.09 – 08.09.2022 a. toimus BIMsummit Estonia 2022, kus eesrindlikumad digiehituse praktiseerijad jagasid oma kogemusi. BIMsummit Estonia kajastab nii hoonete kui ka infa-valdkonna digiehituse arenguid Eestis ja maailmas.
Reaalprojektist osalesid sel korral Aleksei Muzalevski, Taavi Agasild ja Kristi Viltrop. 

BIMsummiti esinejad tõid välja suurimad saavutused ning väljakutsed, kuid ei unustanud mainida oma ajalugu ja teekäiku BIM valdkonda jõudmiseks.

Päeva inspireerivaima ettekande tegi Oystein Ulvestad Norrast, kes tutvustas Randselva silda ehk maailma pikima, ilma joonisteta ehitatud silla projekteerimise ja ehitamise protsessi. Antud esinemine meie kui infra projektide koostajatele oli väga arendav kuna Oystein tundis hästi kõiki neid väljakutseid, millega oleme silmitsi päevast päeva seisnud ning jagas infot ja mõtteid, kuidas neid väljakutseid saab lahendada. 

Reaalprojekti meeskonna jaoks oli väga huvitav ja uhke kuulata meie kliendi, AS Edelaraudtee juhataja Rain Kaarjase esinemist Rapla-Lelle raudteelõigu rekonstrueerimise kohta (km 53+342 kuni km 73+312) lähtuvalt kaasaegse raudteeliikluse vajadusest. Rain tutvustas väga inspireeritavat lugu, kuidas BIM modelleerimine aitab muuta protsesse tulevikus. Samas olid ka tulnud esile mudeli koostamise tehnilised raskused ja väljakutsed, millest saadi üle, kuid põhiliseks probleemiks oli ehitisregistri poolt menetlusse võetavate failide töötluse võimekus.
3D ja BIM info haldamine ja kasutamine nõuab täiendavat arengut ehitisregistris. 

Paneelvestluse kõige põnevamaks teemaks oli Rail Baltica nõuete täitmine projekteerimisel ja ehitusprotsessides Eesti turul. BIM infosisu loomine, korrastamine ja haldamine nõuab Eesti projekteerimisettevõttetel suuremaid investeeringud ja täiendavaid oskusi modelleerimises, mille tulemused praegusel hetkel tõstavad esile järgmised küsimused: – Kas nii palju infot on tõesti  vaja?  – Kas infosisu haldamine on võimalik ilma täiendavate ajaliste kuludega? – Kas Tellija on nõus sõlmima lepingumuudatusi kui olemasoleva lepingu tingimused infosisule muutuvad?

Nendele ja paljude teistele küsimustele proovisid leida vastuseid paneelvestluse osalejad.  Samuti arutati, kuidas parandada koostööd erinevate osapoolte vahel, et tõsta edasiste tööde effektiivsust.

Taristu digitaliseerimine e-ehituse platvormi ülevaadet jagas Jaan Saar, kes tõi esile, kuidas on toimunud IT areng erinevates sektorites ja valdkondades Eestis. Tutvustas uusi arendusi ehitusregistris ning tänas kõiki julgeid Tellijaid, kes arendavad BIM projekteerimist ja aitavad parandada BIM infosisu haldamist ehitusregistris.

BIMsummiti üritus toob esile neid näiteid Eestist ja maailmast, mis inspireerivad tegutsema edasi arendades BIM võimekust Eestis. Südamlikult täname BIMsummiti meeskonda ürituse korraldamise eest.   

Sel aastal toimusid Reaalprojekti suvepäevad Saaremaa suurima ja kauneima liivarannaga järve kaldal, Karujärve Puhkekeskuses 29 – 31.07.2022.

Osalesid Eesti, Läti ja Leedu kontori inimesed koos peredega.
Kokku oli osalejaid 195 inimest.

Suvepäevade teemaks oli seekord “Lastelaager”. Osalejatel oli võimalus endale sobivas kostüümis olla, mängida lastemänge, palju naerda ja nautida ülihead sööki.

Ilmataat andis meile enamasti päikesepaistelise nädalavahetuse, seega kõige eelneva kõrvale saime ka rannamõnusid nautida.

Reaalprojekt OÜ koostöös Allspark OÜ-ga on projekteerinud “Ülemiste raudteeinfrastruktuuri rekonstrueerimise projekteerimine ja projekteerija järelevalveteenused” projekti.

Projekteeritav ala asub olemasoleval Ülemiste raudtee- ja kaubajaama piirkonna raudtee-alal. Kavandatava tegevusega muudetakse olemasolevate 1520 mm rööbasteede paiknemist seoses Rail Baltic trassi jaoks rajatavate uute objektidega.

Ülemiste raudteeinfrastruktuuri rekonstrueerimise projektiga on lahendatud järgmised projektiosad:

• uus 1520 mm raudtee ja olemasoleva likvideerimine
• uus 1435 mm Rail Baltic raudtee
• raudteede kontaktvõrgud, liiklusjuhtimine ning side- ja turvangu võrgud
• hooldusteed
• Ülemiste sõiduautode pealelaadimisjaama hoone, parkla ja tehnovõrgud
• Kantsi jalakäijate viadukti osaline ümberehitus
• Vesse jalakäijate tunnel
• rajatiste projekteerimine, sh tugimüürid, aiad
• seotud tehnovõrgud – elekter, side, valgustus, vesi, kanalisatsioon, sademevesi.

Projektile on väljastatud ehitusload ning välja on kuulutatud ehitushange.

Vaata ka videot siit: https://www.youtube.com/watch?v=In5RhW2swQI