Reaalprojekt OÜ sõlmis 2023. aasta juulis Transpordiametiga projekteerimistööde töövõtulepingu Riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa (E263) Kaliküla lõigu km 126,0-128,7 2+2 ristlõikega maantee ning eritasandilise liiklussõlme projekteerimiseks.
Projekti eesmärgiks on projekteerida 2+2 ristlõikega maantee koos eritasandilise liiklussõlmega vastavalt maakonnaplaneeringuid täpsustavale teemaplaneeringule „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0-183,0“. Projekteerimistöö koosseisus oleva eritasandilise liiklussõlme projekti koostamise eesmärgiks on riigitee 2 km 128,0 asuval samatasandilisel Kaliküla ristmikul pöörete ohutumaks muutmine 2+1 ristlõikega maantee põhimõtet muutmata. Projekteeritav lahendus tuleb ühildada Skepast&Puhkim OÜ töös nr 2020-0042 „Riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojekt. Põltsamaa möödasõit“ projekteeritud lahendustega.
Projektid koostatakse BIM-s (ehitise infomudelina), mille tulemusena on võimalik järgmistes teeelukaare etappides digitaalsete infomudelite kasutamise ja haldamise kasutuselevõtmine. Projekteerimistööde mahus viiakse läbi ka keskkonnamõju eelhinnangu koostamine.
Kaliküla lõigu eeldatavad ehitusaastad teehoiukavas on 2028-2030 a. koos Põltsamaa möödasõiduga.
Vana-Narva mnt ja Saha-Loo tee rekonstrueerimistööd
Transpordiameti tellimusel lõppesid 2023. aasta juulikuus 2022. aasta suvel alustatud Riigitee nr 11608 Vana-Narva mnt km 0,0-1,1 ja riigitee nr 11607 Saha-Loo tee km 0,4-1,82 rekonstrueerimistööd.
Rekonstrueerimistööde eel- ja põhiprojekti koostas Reaalprojekt OÜ.
Vastavalt tellija lähteülesandele oli rekonstrueerimistööde eesmärgiks Viimsi vallas Laiakülas asuvate olemasolevate Vana-Narva mnt ca 1,1 km pikkuse lõigu ning Maardu linnas asuva Saha-Loo tee ca 1,4 km pikkuse teelõigu rekonstrueerimine. Olemasolevad teed on asfaltkattega, kuid nende katted olid amortiseerunud. Samuti puudus piirkonnas valdavalt kergliiklusteede võrgustik.
Rekonstrueerimistööde teostamiseks koostatud põhiprojektis tuli ette näha teede laiendamine, mis sisaldab tee katendi ning muldkeha remonti ja laiendamist (sh täiendavad bussipeatused, olemasolevad ristmikud ja mahasõidud, teeületuskohad, kergliiklusteed, vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendite asendamine jmt), et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada katendi kandevõimet. Põhiprojektis kavandati suurema liiklussagedusega ristmikud osaliselt kanaliseeritavatena (eraldi vasakpöörde rajad). Vana-Narva mnt ja Saha-Loo tee ristumiskohta projekteeriti üherajaline ringristmik. Põhiprojektis oli lisaks eelprojekti töömahule vajalik projekteerida Saha-Loo teel olemasoleva teekatte kokku viimine Iru ringristmikuga (tasandusfrees, ülekate ja kaasnevad tööd).
Tööde mahus projekteeriti ka puuduolev tänavavalgustus, ringristmiku piirkonnas sademeveekanalisatsioon ning teostati olemasoleva gaasitrassi ümbertõstmine.
Põhiprojekti alusel teostatud tööd on järgmised:
Projekteeritud sõiduteed 2,12 km.
Projekteeritud jalgteed 2,48 km.
Projekteeritud elektri ja sidetrass 5,84 km.
Tänavavalgustuse valgustite vahetus 109 tk.
Tänavavalgustuse mastide vahetus 109 tk.
Projekteeritud sademevee trassid 0,063 km.
Narva-Jõesuu kalurisadama rekonstrueerimine
Narva-Jõesuu Linnavalitsuse tellimusel on Reaalprojekt OÜ alustanud Narva-Jõesuu kalurisadama rekonstrueerimise II etapi projekti koostamisega.
29.06.2023 sõlmitud lepingu mahus on ette nähtud koostada rekonstrueerimise projekt nii kalurisadamale kui ka sadama juurdepääsuteeks olevale Kalda tänavale alates J. Poska tänavast.
Projektiga lahendatakse:
Teed ja liikluskorraldus koos välisvalgustusega
Sadamahoone kontorisoojaku ja sanitaarsoojaku näol
Lossimiskoht ja slipi ujuvkai
Kalurisadama territooriumi videovalve
Kanalisatsioon
Elektrivarustus
Kaikindlustus väikelaevade sildumiseks
Haljastus
Projekti tähtaeg on 12 kuud.
Küti tee ja Pargi tee rekonstrueerimistööd
Rae Vallavalitsuse tellimusel teostati Peetri alevikus Küti tee ja Pargi tee ringristmik ning Pargi tee (Küti tee-Peetri tee) rekonstrueerimine. Rekonstrueerimistööde projekti koostas Reaalprojekt OÜ.
Vastavalt tellija lähteülesandele tuli koostada Pargi tee ja ringtee ehituse põhiprojekt, mille alusel on võimalik ehitada nõuetele vastav sõidutee, ringtee ning kergliiklusteede ohutu ühendamine. Ehitustööde teostamise eesmärgiks on suurendada liiklejate ohutust antud piirkonnas, parandada ning teostada uute kergliiklusteede liitumine olemasoleva kergliiklusteede võrgustikuga. Tööde mahus projekteeriti ka puuduolev tänavavalgustus.
Objekti valmimis tähtaeg on 31.08.2023 a.
Põhiprojektis teostatud tööd on järgmised:
Projekteeritud teid 0,7 km.
Projekteeritud sidekanalisatsioon 0,37 km.
Projekteeritud elektritrass 0,37 km.
Tänavavalgustuse valgustite vahetus 16 tk.
Tänavavalgustuse mastide vahetus 18 tk.
Projekteeritud gaasitrass 0,26 km.
Projekteeritud vee ja kanalisatsiooni trassid 0,38 km.
Küti tee ja Pargi tee ringristmik
Reaalprojekti 2022 aasta kokkuvõte
Nii nagu tavaks on saanud, võtsime aasta kokku traditsioonilisel aasta koosolekul ja kvaliteedipäeval, mis toimus Tallinnas, Salme Kultuurikeskuses. Tunnustasime parimaid ja vaatasime tulevikku. Õhtul nautisime koos teatrikultuuri.
Sõltumata ülemaailmsest Covid-19 pandeemiast kujunes meie jaoks aasta 2022 väga töiseks ja edukaks. Käibe poolest ületasime 8 miljoni euro piiri.
Hea meel on tõdeda, et käibe kasvu panustas nii Reaalprojekt Eestis kui ka olulise tõusu teinud tütarettevõtted Lätis, Leedus ning Rootsis.
Reaalprojekt Eestis
Projekteerimisvaldkonnas möödus aasta valdavalt raudteega seotud objekte lahendades. Tähtsamateks olid Rail Baltica-ga seotud infrastruktuuriprojektid. Koostasime Rapla – Lelle kiirema raudteeühenduse tagamiseks raudtee rekonstrueerimisprojekti. Ehitusload said Tallinn – Haapsalu Risti-Ellamaa lõigu ehitusprojektid.
Eesti mõistes märkimisväärse objektina koostasime Tallinna väikese ringtee eelprojekti, mis tõenäoliselt oli üks keerulisemaid 2022 aasta teeprojekte Eestis.
2022.a. augustis avas IKEA Eestis esimese kaubamaja, millega seotud infrastruktuuri projektide koostajaks olime.
Lennundusele aitasime kaasa Pärnu lennujaama tee rekonstrueerimise projekti koostamisega ja Ruhnu lennuvälja rekonstrueerimise projektiga.
2022 a. võtsime tõsisemalt ette ka metsateedega tegelemise.
Selleks sai sõlmitud Riigimetsa Majandamise Keskusega projekteerimise raamleping.
Meie elektri- ja sideinsenerid aitavad parandada Virumaa sidevõrkude kvaliteeti Andigo Eesti OÜ-le sidevarustuse projektide koostamisega Vinni, Kadrina, Rakvere vallas.
Suurimaks sillaprojektiks on töös Sindi sild üle Pärnu jõe.
Reaalprojekti ringreis 2022 – Assaku viadukt
Geodeesia osakonna huvitavamad toimetamised olid:
-Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse Tervikum ehituse teenindamine.
-Tallinn – Narva tee ja Sillamäe – Viivikonna tee viadukt
Meie abiga valmisid mitmed koolistaadionid üle Eesti.
Hakkasime tegema Tallinna Loomaaias Tiigrioru ehitusgeodeetilisi töid.
Andsime panuse ka Eesti väikesaartele: Abruka sadama mõõdistus ja Ruhnu lennuvälja mõõdistus.
Tallinna Loomaaias Tiigrioru ehitus
Geoloogia osakonna 2022 aasta töödest suurim maht tuli raudteega seotud pinnaseuuringutest.
Esimesel poolaastal jätkusid 2019 aastal alustatud uuringud Rail Balticu Harju ja Raplamaa lõikudel.
Lisaks teostasime pinnaseuuringuid Rapla-Lelle raudteelõikude projekteerimiseks ning ka ida- ja kagusuunaliste raudteede elektrifitseerimisega seotud pinnaseuuringud.
Olulised olid ka:
-Tapa-Kärkna raudteelõigu uuringud
-Riigitee nr 57 Kaansoo -Suurejõe lõigu rekonstrueerimise geotehnilised pinnaseuuringud
-Riigitee nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja riigitee 59 Pärnu-Tori vahelise silla geotehnilised pinnaseuuringud.
Palju pinnaseuuringuid tegime teistele taristu projekteerimise ettevõtetele. Meie olulisemad tellijad olid Roadplan, Selektor Projekt, Landverk ja Tinter Projekt. Suur tänu meid usaldamast!
Välisturgudel kujunes 2022 aasta märkimisväärseks kasvu aastaks.
Välisturud ja välisturgudel tehtav töö on muutunud märkimisväärseks osaks Reaalprojekti käibest. Eelmisel aastal ületas see esmakordselt kolme miljoni piiri, moodustades enam, kui 35% ettevõtte kogukäibest.
Leedus oleme edukalt kasvatanud oma meeskonda ja üha enam usaldavad meid kohalikud kliendid. Möödunud aasta kõige põnevamaks projektiks on uue Akprolise kaubanduskeskuse arendusprojekt Vilniuses.
Lätis on meil kaks tütarettevõtet SIA Latvijasmenieks.lv (eesti keeli läti mõõtja) ja 2020ndal aastal asutatud projekteerimisettevõte SIA Realprojekts. Eelmise aasta suurimateks saavutusteks peame eeskätt projekteerimisteenuse laienemist. Lisandus häid teede projekteerijaid ja avasime ka kaks uut osakonda: rajatiste ning vee-ja kanalisatsiooni- projekteerimise osakonnad. Lisaks oleme ka Läti turul arendamas 3D projekteerimist. Seda kinnitab ka fakt, et täna oleme just meie Läti transpordiameti lepingulised partnerid kohaliku BIM pilootprojekti elluviimisel.
Rootsis kujunes eelmise aasta esimene pool väga edukaks. Aasta teises pooles mõjutas meid aga Rootsi turu aeglustumine, mis on põhjustatud nii globaalsetest kriisidest, aga ka Rootsis toimunud võimu vahetusest. Kokkuvõtvalt möödus aasta siiski väga edukalt. Kasvas nii Rootsi turu müügikäive (+70%), kui inseneride arv. Selle aasta alguses avasime ka uue kontori Stockholmis.
Meie jaoks on välisturgudel toimetamine andnud meile võimaluse näha, kuidas eri paigus kasutatakse erinevaid töövõtteid projektide koostamiseks. Sellest tingituna oleme pannud kokku digitaalse arendamisega tegeleva rahvusvahelise töörühma, kus osalevad eestlased, lätlased, leedukad ja rootslased. Usume, et rahvusvahelises koostöös tehtud arendused annab täiendavat hoogu Realprojekti kasvule.
Sel aastal soovime kindlustada oma positsiooni välisturgudel, kasvatada veelgi oma meeskondi ja arendada digitaalseid töövõtteid. Ootame rahvusvahelisi suvepäevi, mis sel aastal toimuvad Lätis Daugavpilsi lähistel.
Traditsiooniliselt lõppes aastakoosolek parimate tunnustamisega.
Andsime teistkordselt välja rändkarika AKU (Aasta Kvaliteedi Upitaja), kelleks sai kolleegide poolt valitud Edi Pangsepp.
Reaalprojekti AKU laureaat 2022 Edi Pangsepp
Uuelt aastalt ootame edukat koostegutsemist uute ja vanade partneritega.
Ruhnu lennuvälja rekonstrueerimistööd on lõpetatud
Reaalprojekt OÜ poolt koostatud Ruhnu lennuväljaku rekonstrueerimise projekti järgsed ehitustööd on valmis saanud. Lennuliiklus avatakse taas oktoobris 2023 a.
Tööde teostaja oli Trev 2 Grupp AS.
Projektala asub Saare maakonnas, Ruhnu saare lõunaosas, Ringsu sadama läheduses.
Projekti raames on rekonstrueeritud lennuraja, ruleerimistee ja perrooni konstruktsioon ning uuendatakse drenaazisüsteem. Lennuraja, ruleerimistee ja perrooni katendiks on kavandatud perfo plaadid murukattega. Maandumisrada on 600 m pikkune, suunaga 13/31 ja laiusega 20 m. Tegemist on visuaallennuväljaga, kus ei ole lennuvälja tulede süsteemi ja raadiomajakaid.
Ehituse e-hüppe programm toetab Reaalprojekt OÜ arendustegevust
Ehituse e-hüpe on MKMi ja Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) koostöös ellu kutsutud rahastusprogramm, mille eesmärk on stimuleerida ehitusvaldkonna ettevõtjaid uuenduslike digitaalsete lahenduste loomisel ja rakendamisel, mis aitavad tõsta sektori tootlikkust ja laiendada e-ehituse platvormil pakutavate teenuste hulka.
Esimesse e-hüppe taotlusvooru esitati kokku 103 taotlust. Hindamiskomisjon valis neist välja 63 projekti, millele makstakse toetust kokku summas 2,6 miljonit eurot. Kõikidele projektidele lisandub ka toetuse saajate omafinantseering.
Reaalprojekt OÜ sai programmi esimeses voorus rahastuse kahele taotlusele:
1) Programmeerimisrakendusega Dynamo koostatud automatiseeritud lahendused (Dynamo scripts). Projekti eesmärgiks on automatiseerida teatud tööprotsessid ja luua 3 lahendust:
Kaevukellade tabeli koostamise automatiseerimine Autodesk Civil 3D baasil,
Kululoendite automatiseerimine
3D valgustusmastide ja muude elementide lisamise automatiseerimine samuti Autodesk Civil 3D baasil.
2) Mudelprojekteerimise protsessiinnovatsioon (Autodesk Civil 3D baasil). Selle eesmärk on luua väga kõrgetele vajadustele vastav projekteerimisprotsess ning vastavad tööriistad protsessi rakendamiseks, kuna nõudmised 3D mudelitele kasvavad ajas pidevalt. Projekti osa on ka meeskonna koolitamine uute tehnoloogiate kasutusele võtmisel.
Automatiseerimine ja protsesside kaardistamine on olulised, sest võimaldavad suuremat tõhusust ja produktiivsust, et käia sektori arenguga kaasas ja olla jätkuvalt konkurentsivõimeline. Samuti võib see aidata vähendada vigade arvu ja parandada protsesside kiirust, mis omakorda võib vähendada projekti kogukulusid, aega ning suurendada kliendirahulolu.
Nimetatud taotlused osutusid edukaks ja projekti tegevused on juba teostamisel.
Programmi rahastus pärineb Euroopa taaste- ja vastupidavusrahastust NextGenerationEU.
RAPLA-LELLE RAUDTEELÕIGU REKONSTRUEERIMINE (KM 53+342 KUNI KM 73+312)
Raudteelõigu rekonstrueerimistöödeks koostatud põhiprojekt ja selle BIM infomudel on koostatud vastavalt AS Edelaraudtee projekteerimistööde lähteülesandele, projekti koostamiseks väljastatud projekteerimistingimustele ning piirkonnas paiknevate tehnovõrkude haldajate poolt väljastatud tehnilistele tingimustele. Projektiga haaratav ala paikneb Rapla maakonnas, Rapla ja Kehtna vallas.
Projekti üldine eesmärk on raudtee ja ooteplatvormide kapitaalremont lõigul Rapla-Lelle (km 53+342 kuni km 73+312) lähtuvalt kaasaegse raudteeliikluse vajadusest.
Uue raudtee rajamine toimub valdavas osas olemasolevale Rapla-Lelle raudtee muldkehale. Vastavalt Edelaraudtee AS lähteülesandes toodule, on lisaks raudtee pealis ja alusehitise rekonstrueerimisele vajalik remontida ka 4 raudteealust silda, ehitades need ümber truupideks koos kindlustustega. Lisaks kuulub tööde mahtu Rapla jaama olemasoleva raudteesilla rekonstrueerimine ning Keava ooteplatvormi ümberehitus.
Olemasoleval Rapla-Lelle raudteel on kasutusel raudtee konstruktsioon, mille pealisehitise vanus ulatub 50 aastani ning mis seetõttu on tehniliselt ja moraalselt aegunud ning vajab rekonstrueerimist. Reisijate ooteplatvormid on rajatud aastatel 2012-2013. Kasutusel on järgnevad ooteplatvormid:
– Raplas, Keavas ja Lelles ääreplatvormid laiusega 3,0 m;
– Raplas ja Lelles teedevahelised ooteplatvormid laiusega üle 4,0 m.
Olemasolevatest ooteplatvormidest tuli teha mudelid (mh varikatus, pingid, juurdepääsuteed, märgised jms). Rapla ja Lelle jaamade olemasolevad juurdepääsuteed vajasid asukohapõhist ümberprojekteerimist
Koos raudteega kavandatakse rekonstrueerida ka Rapla-Lelle lõigule jäävad järgmised olemasolevad ristuvad ülesõidud ja ülekäigud:
Ülekäigukoht km 54+355
Ülekäigukoht km 54+704
Ülesõidukoht km 54+791 mnt 20117 Juuru-Rapla
Ülesõidukoht km 58+145 mnt 20250 Hertu-Põrsaku-Keava tee
Ülesõidukoht km 61+ 091 mnt 20120 Keava-Hõreda tee
Ülesõidukoht km 65+760 kohalik tee 2921008 Ohekatku-Linnaaluste tee
Ülesõidukoht km 67+261 kohalik tee 2921013 Hiie-Paluküla
Ülesõidukoht km 69+473 kohalik tee 2920141 Palasi tee
Ülesõidukoht km 69+989 mnt 20154 Lelle-Vahastu tee
Ülekäigukoht km 71+627
Ülekäigukoht km 71+804
Ülesõidukoht km 72+116 Tööstuse tänav ja kohalik tee 2921014 Lalli-Lelle tee
Raudteeülekäikudele- ja sõitudele nähti ette raudbetoonkatend.
Lelle jaamRapla sildRapla ülesõitTorusild
Valminud on Rail Baltica veeremidepoo põhiprojekt
Tellija: OÜ Rail Baltic Estonia
Teostamise aeg: 12.2021 kuni 12.2022
Asukoht: Tallinna linna ja Rae valla piiril
OÜ Rail Baltic Estonia ja ühispakkujate OÜ Reaalprojekt ning AS NORD PROJEKT vahel 08.12.2020 sõlmitud projekteerimise töövõtulepingu alusel on 2022. aasta lõpuga valminud Tallinna linna ja Rae valla piirile ehitatava Rail Baltica Ülemiste veeremidepoo BIM põhiprojekt.
“Tallinna linna ja Rae valla piirile kerkiv reisirongide veeremidepoo saab olema Rail Baltica trassil Baltikumi suurim. Tulevikus saab Rail Baltical sõitma hakkava veeremi hoolduse ja korrashoiuga depoos tööd 150 – 200 inimest ehk võib öelda, et depoo pole mitte ainult praktiline vajadus, vaid saab toimima ka raudteesektori uue kompetentsikeskusena,” lausus Rail Baltic Estonia tehniline juht Raido Kivikangur.
Ülemiste veeremidepoos hakkab toimuma esmajoones selliste rongikoosseisude remont ja hooldus, mille lõppjaamaks on Rail Baltica Ülemiste ühisterminal. Depoo peab omama valmisolekut pakkuda hooldus- ja remonditeenuseid ka ülejäänud Rail Baltica 1435mm rööpmelaiusel liikuvale rongipargile. Ülemiste veeremidepoo peab võimaldama reisirongipargi parkimist ja teiste vajalike funktsioonide teostamist.
Projektiga on lahendatud järgmised projektiosad: • uus 1435 mm Rail Baltica raudtee • raudtee hooldusteed • veeremidepoo hoone • rajatised, sh platvormid, tugimüürid, aiad • seotud tehnovõrgud – elekter, side, valgustus, vesi, kanalisatsioon, sademevesi, küte.
Reisiveeremi hoolduseks ja remondiks mõeldud depoosse mahub samal ajahetkel seitse rongikoosseisu, Rail Balticu opereerimisplaani järgi hakkab taristul liikuma 26 kiirrongi ja 16 regionaalrongi.
Koostatud projekt on osaks Rail Baltic Estonia poolt 2023. aasta alguses välja kuulutatud raudtee põhitrassi II lõigu ehitushankest, mille koosseisu jääb ka osaline Ülemiste veeremidepoo muldkeha ehitus. Ehitustööde teostamisega planeerib Rail Baltic Estonia alustada juba käesoleva aasta sügisel. Projekt on jätkuks varem koostatud Ülemiste terminali juurest algavale trassiosale.
Jõulutervitused Reaalprojektilt
Reaalprojekti tiim külastas jõulude ajal Witensteini keskust Paides. Toimus vallatute tegelastega ajarännak läbi Eestimaa ajaloo – muinasajast iseseisvuse taastamiseni. Igas ajastus kohtusime selle aja tegelastega, kes haarasid meid oma tegemistesse. Juurde pakkusid selle ajastu suupisteid ja jooke.
Klaara-Manni Puhkekeskuses ootas meid pidulik õhtusöök, õhtujuht Tanel Saar ja tantsuks keerutas lugusid Full House Band. Nautisime üksteise seltskonda ja tantsisime hommikuste tundideni.
Reaalprojektis kandsime sellel aastal säravaid jõulukampsuneid. Üks kampsun oli säravaim kui teine. Hääletuse tulemusel osutus säravaks LED – tuledega kaunistatud Dorise kampsun.
Säravad jõulukampsunid detsember 2022 a.
Wittensteini keskus MuinasaegFull House Band
Soovime Sulle Reaalprojekti poolt rahulikku pühadeaega ja säravat uut aastat!
Reaalprojekt OÜ omandas DataCap OÜ enamusosaluse.
DataCap’i omandamisega soovib Reaalprojekt tõsta oma kaasaegsete mõõdistustehnoloogiate ja andmetöötluse rakendamise võimekust ning laiendada oma teenuste portfelli. DataCap omalt poolt loodab koostööst Reaalprojektiga saada tugemat baasi kiiremaks arenguks ning pääsu välisturgudele Reaalprojekti tütarfimade kaudu.
DataCap OÜ alustas tegevust 2020.aasta algul. Ettevõte on spetsialiseerunud 3D mõõdistustele, punktipilvetöötlusele ning 3D mudeldamisele. DataCap on mõõdistanud ja mudeldanud mitmeid suuremahulisi objekte, näiteks Toompea loss, Kuressaare loss, Patarei merekindlus, Tallinna Toomkirik, Tartu Toomkirik, Lutheri kvartal, Balti Manufaktuur jpt.
Reaalprojekt ja DataCap on mõlemad Eesti Digitaalehituse Klastri liikmed.
Lõppesid riigitee nr 6 Valga-Uulu maantee Abja-Paluoja läbiva linnalõigu projekteerimistööd
Projekteerimisel on 2,3 km pikkuse Abja-Paluoja linna läbiva tee puhul lähtutud liiklusohutuse tõstmise vajadusest. Sõidutee laiust on vähendatud 7 meetrini. Selle tulemusel on tänava mõlemale küljele projekteeritud 2,5-3m laiused jalg- ja jalgrattateed. Suuremate teede ristmikud on lahendatud ringristmikena ning linna keskel oleva Viljandi tee ringristmiku läbimõõtu on vähendatud. Abja Gümnaasiumi juurde viiva Abja tee ristumine on viidud Valga-Uulu maanteelt Viljandi teele, kus on liikluskoormus väiksem ning ristmik seeläbi ohutum.
Abja-Paluoja kesklinna linnaruumi kvaliteedi parendamiseks on kesklinna jalgteed projekteeritud kivisillutiskattega. Linna servas on jalgteede katteks asfalt. Jalgteede äärde on projekteeritud uute pinkide ja prügikastidega puhkekohad.
Lisaks on tänavale projekteeritud kaasaegne LED tänavavalgustus ning jalakäijate ülekäiguradade erivalgustus. Lahendatud on sademevee juhtimine ning eraldi projektiga tänava alla jäävad vee- ja kanalisatsioonitrassid.
Tellija: Transpordiamet
Teostamise aeg: november 2020 – september 2022
Asukoht: Abja-Paluoja linn, Mulgi vald, Viljandi maakond
Leiame koos lahenduse igale projekteerimisega seotud väljakutsele