BIMsummit Estonia 2022

07.09 – 08.09.2022 a. toimus BIMsummit Estonia 2022, kus eesrindlikumad digiehituse praktiseerijad jagasid oma kogemusi. BIMsummit Estonia kajastab nii hoonete kui ka infa-valdkonna digiehituse arenguid Eestis ja maailmas.
Reaalprojektist osalesid sel korral Aleksei Muzalevski, Taavi Agasild ja Kristi Viltrop. 

BIMsummiti esinejad tõid välja suurimad saavutused ning väljakutsed, kuid ei unustanud mainida oma ajalugu ja teekäiku BIM valdkonda jõudmiseks.

Päeva inspireerivaima ettekande tegi Oystein Ulvestad Norrast, kes tutvustas Randselva silda ehk maailma pikima, ilma joonisteta ehitatud silla projekteerimise ja ehitamise protsessi. Antud esinemine meie kui infra projektide koostajatele oli väga arendav kuna Oystein tundis hästi kõiki neid väljakutseid, millega oleme silmitsi päevast päeva seisnud ning jagas infot ja mõtteid, kuidas neid väljakutseid saab lahendada. 

Reaalprojekti meeskonna jaoks oli väga huvitav ja uhke kuulata meie kliendi, AS Edelaraudtee juhataja Rain Kaarjase esinemist Rapla-Lelle raudteelõigu rekonstrueerimise kohta (km 53+342 kuni km 73+312) lähtuvalt kaasaegse raudteeliikluse vajadusest. Rain tutvustas väga inspireeritavat lugu, kuidas BIM modelleerimine aitab muuta protsesse tulevikus. Samas olid ka tulnud esile mudeli koostamise tehnilised raskused ja väljakutsed, millest saadi üle, kuid põhiliseks probleemiks oli ehitisregistri poolt menetlusse võetavate failide töötluse võimekus.
3D ja BIM info haldamine ja kasutamine nõuab täiendavat arengut ehitisregistris. 

Paneelvestluse kõige põnevamaks teemaks oli Rail Baltica nõuete täitmine projekteerimisel ja ehitusprotsessides Eesti turul. BIM infosisu loomine, korrastamine ja haldamine nõuab Eesti projekteerimisettevõttetel suuremaid investeeringud ja täiendavaid oskusi modelleerimises, mille tulemused praegusel hetkel tõstavad esile järgmised küsimused: – Kas nii palju infot on tõesti  vaja?  – Kas infosisu haldamine on võimalik ilma täiendavate ajaliste kuludega? – Kas Tellija on nõus sõlmima lepingumuudatusi kui olemasoleva lepingu tingimused infosisule muutuvad?

Nendele ja paljude teistele küsimustele proovisid leida vastuseid paneelvestluse osalejad.  Samuti arutati, kuidas parandada koostööd erinevate osapoolte vahel, et tõsta edasiste tööde effektiivsust.

Taristu digitaliseerimine e-ehituse platvormi ülevaadet jagas Jaan Saar, kes tõi esile, kuidas on toimunud IT areng erinevates sektorites ja valdkondades Eestis. Tutvustas uusi arendusi ehitusregistris ning tänas kõiki julgeid Tellijaid, kes arendavad BIM projekteerimist ja aitavad parandada BIM infosisu haldamist ehitusregistris.

BIMsummiti üritus toob esile neid näiteid Eestist ja maailmast, mis inspireerivad tegutsema edasi arendades BIM võimekust Eestis. Südamlikult täname BIMsummiti meeskonda ürituse korraldamise eest.   

Järva maakonnas asuva Taikse ooteplatvormi ümberehitustööd

Edelaraudtee AS tellimusel alustatakse septembrikuu alguses Reaalprojekt OÜ poolt koostatud insenertehnilise projekti alusel Järva maakonnas asuva Taikse raudteepeatuse ooteplatvormi ümberehitustöödega. 

Projekt koostati ehitise info modelleerimise (BIM) põhimõtete alusel, mis võimaldab ühildada ja analüüsida erinevaid projektiosa juurde kuuluvaid mudeleid juba varajastes projekteerimise etappides ning annab projekteeritavate rajatiste omanikele võimaluse jälgida rajatise eluiga kogu elukaare jooksul. 

Edelaraudtee AS rajas Taikse raudtee ooteplatvormi 2006. aastal esimese eurokõrgusel ooteplatvormina. Sel ajal puudusid nõuded ooteplatvormi paviljonile, trepile, pandusele, käsipuudele jms., seega jäid need täna kehtivate nõuete kohaselt välja ehitamata. Peamine põhjus platvormi ümber ehitamiseks on viia ooteplatvormi rajatised täna kehtivate nõuetega vastavusse. 

Projekteerimistöö hõlmas lisaks uue ooteplatvormi projekteerimisele ka katusega jalgrataste parklat, asfaltbetoonkattega parklat 5 autole (sealhulgas 1 invaparkimiskoht), raudteeülekäiku ning vajalikke juurdepääsuteid. Olemasolev ooteplatvorm on puidust, mõõtudega 3×30 m, mille asemel rajatakse rekonstrueerimistööde käigus 35 m pikkuse raudbetoonplaatidest platvormina. Projekti koostamisel on arvestatud perspektiivse võimalusega pikendada platvormi 150 meetrini. 

Ooteplatvormile projekteeriti toimimiseks vajalike teenindavate lisadena ootekoda, piirded, valgustid, prügikastid ja istepingid. Ooteplatvormi kõrvale projekteeritud jalgrataste parkla on valitud võimalusega elektrijalgrataste laadimiseks. 

Uus rajatav raudteeülekäik ühendab ooteplatvormi ja Kruusaaugu teed. Ülekäigukohani viiva jalgtee serva on ohutuse eesmärgil projekteeritud jalakäijapiire. Enne raudteeülekäiku on ohutuse tagamiseks projekteeritud metallist tõkised. 0,5m enne esimest metallist tõkist on ette nähtud ülekäigukattesse paigaldada taktiilsed betoonkivid. 

Reaalprojekti suvepäevad Karujärve ääres

Sel aastal toimusid Reaalprojekti suvepäevad Saaremaa suurima ja kauneima liivarannaga järve kaldal, Karujärve Puhkekeskuses 29 – 31.07.2022.

Osalesid Eesti, Läti ja Leedu kontori inimesed koos peredega.
Kokku oli osalejaid 195 inimest.

Vaade Karujärve päikeseloojangule

Suvepäevade teemaks oli seekord “Lastelaager”. Osalejatel oli võimalus endale sobivas kostüümis olla, mängida lastemänge, palju naerda ja nautida ülihead sööki.

Ilmataat andis meile enamasti päikesepaistelise nädalavahetuse, seega kõige eelneva kõrvale saime ka rannamõnusid nautida.

Lastelaagri esindaja

Parim kostüüm
Hommikune rivistus

Lastelaagri lipuheiskamine
Päikesekummardus

Võistkondlik veesõiduki ehitus ja võistlus EE+LV+LT

Ülemiste raudteeinfrastruktuuri rekonstrueerimise projekteerimine

Reaalprojekt OÜ koostöös Allspark OÜ-ga on projekteerinud “Ülemiste raudteeinfrastruktuuri rekonstrueerimise projekteerimine ja projekteerija järelevalveteenused” projekti.


Projekteeritav ala asub olemasoleval Ülemiste raudtee- ja kaubajaama piirkonna raudtee-alal. Kavandatava tegevusega muudetakse olemasolevate 1520 mm rööbasteede paiknemist seoses Rail Baltic trassi jaoks rajatavate uute objektidega.

Ülemiste raudteeinfrastruktuuri rekonstrueerimise projektiga on lahendatud järgmised projektiosad:

• uus 1520 mm raudtee ja olemasoleva likvideerimine
• uus 1435 mm Rail Baltic raudtee
• raudteede kontaktvõrgud, liiklusjuhtimine ning side- ja turvangu võrgud
• hooldusteed
• Ülemiste sõiduautode pealelaadimisjaama hoone, parkla ja tehnovõrgud
• Kantsi jalakäijate viadukti osaline ümberehitus
• Vesse jalakäijate tunnel
• rajatiste projekteerimine, sh tugimüürid, aiad
• seotud tehnovõrgud – elekter, side, valgustus, vesi, kanalisatsioon, sademevesi.

Projektile on väljastatud ehitusload ning välja on kuulutatud ehitushange.

Ülemiste sõiduautode pealelaadimisjaama hoone ja parkla
Rail Baltic rööbasteed

Haapsalu – Tallinn raudteeliini taastamine

Eesmärgiks on taastada Haapsalu-Tallinn raudteeliin projektkiirusele 160 km/h ja kaubarongidele 80 km/h. Selleks on Reaalprojekt OÜ ja EstConsult Rail OÜ koostöös valminud Risti – Ellamaa ja Ellamaa – Turba lõikude projekteerimistööd. Uue raudtee rajamine toimub valdavas osas olemasolevale Ellamaa-Turba raudtee mulde asukohale. Raudteetrass on kavandatud nii reisijatevedu kui kaubavedu võimaldava raudteena.

Projekti raames on kavandatud raudtee ooteplatvormid koos valgustatud parklatega Ristile ja Ellamaale. Lisaks Ellamaa raudteeviadukt üle maantee nr 9 ja 6 terasest truupi.

Ellamaa raudteepeatus

Ellamaa raudtee viadukt

Ellamaa – Turba raudtee lõigu pikkus on 9,6 km, sealhulgas 5 ülekäigukohta ( Vana-Jaamahoone, Risti-Kuijõe, Risti raudteepeatus, Ellamaa raudteepeatus ja Sealõpe).

Risti raudteepeatus

Risti – Ellamaa raudtee lõigu pikkus on 5,1 km, sealhulgas 3 reguleeritud ülesõidukohta ( Risti, Lepaste ja Turba).
Lisaks on valgustatud jalakäijate ülekäik ( Turba ülekäik).

Projekteeritud tööde alusel on välja kuulutatud “Risti-Turba raudtee ehitustööd” hange.

Valminud on kogu raudtee pikkuses video, mis on näha siin:

Reaalprojekti 2021 aasta kokkuvõte

Nii nagu tavaks on saanud, võtsime aasta kokku traditsioonilisel aasta koosolekul ja kvaliteedipäeval, mis sel korral toimus Viljandis Pärimusmuusika Aidas. Tunnustasime parimaid ja võtsime aasta kokku.  

Sõltumata ülemaailmsest Covid-19 pandeemiast kujunes meie jaoks aasta 2021 väga töiseks ja edukaks aastaks. Käibe poolest ületasime 7 miljoni euro piiri. Väga hea meel on tõdeda, et käibe kasvu panustas nii Eestis tehtavad projekteerimistööd, kui ka meie välismaised tütarettevõtted.  

Samuti jääb eelmisesse aastasse uude ja kaasaegsesse kontorisse kolimine. Meie jaoks on oluline, et saame oma inimestele pakkuda parimaid kaasaegseid kontoritingimusi. 

Reaalprojekti peakontor

Reaalprojekt Eestis.  

Projekteerimisvaldkonnas võib öelda, et aasta möödus valdavalt raudteega seotud objekte lahendades. Tähtsaimateks olid loomulikult Rail Baltica-ga seotud infrastruktuuriprojektid. Samaaegselt Rail Balticaga koostasime Haapsalu raudtee taastamiseks Ellamaa – Turba lõigu ehitusprojekti ning Rapla – Lelle kiirema raudteeühenduse tagamiseks raudtee rekonstrueerimisprojekti.  

Eesti mõistes märkimisväärsetest objektidest koostasime Tallinna väikese ringtee projekti, mis tõenäoliselt oli üks keerulisemaid 2021 aasta teeprojekte Eestis. Kaubanduse suunalt andsime oma panuse IKEA kaubamaja avamisele Eestis teede ja platside projektide koostamisega. Kohaliku omavalitsuse tasandilt saame välja meie projekti järgi valminud Uue tänava Viljandis.  

Reaalprojekti objekti ringreis 2021 – Tartu mnt (Võõbu-Mäo)

2021. aasta tähtsamad projekteerimisobjektid:  

  • Rail Baltic – Harju – Raplamaa 
  • Rail Baltic – Pärnu – Rapla 
  • Rail Baltic – Ülemiste raudteeinfrastruktuuri rekonstrueerimise projekteerimine  
  • Tallinna väikese ringtee eelprojekti koostamine  
  • Haapsalu raudtee Risti – Ellamaa – Turba lõigul 
  • Rapla – Lelle raudteelõigu kapitaalremondi projekteerimine  
  • Rail Baltica Ülemiste veeremidepoo projekt 
  • Riigitee nr 6 Valga – Uulu km 69,937 – 72,162 Abja-Paluoja linnalõigu projekt 
  • Uue tänava rekonstrueerimisprojekt Viljandis.  
  • Endla tn raudteealuste käigutunnelite projekt 
  • Ikea kaubanduskeskuse juurdepääsuteede ja platside projekt.   

Geodeesia osakonna aasta möödus Eesti infrastuktuuri parendamise ja kogukondade heaolu tõstmise tähe all. Teostasime geodeetilist mõõdistust erinevate raudteelõikude rekonstueerimiseks, kokku 64km ulatuses. Lisaks jätkus Rail Balticu trassikoridori mõõdistamine. Valmisid mitmed alusplaanid riigimaanteede rekonstrueerimiseks. Pikim neist 7,3 km pikkune lõik Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia teel. Jätkus aasta varem alanud Eesti kagupiiri ehitusmahtude arvutamine ning algas Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse Tervikum ehituse teenindamine. Valmis Tallinn – Narva tee ja Sillamäe – Viivikonna tee viadukt  ja 5,4 km pikkune Kõrve – Toila tee. Lisaks valmisid meie abiga koolistaadionid üle Eesti ning tolmuvaba katte sai mitukümmend kilomeetrit kohalikke teid. 

Geoloogia osakonna 2021 aasta töödest suurim maht tuli raudteega seotud pinnaseuuringutest. Jätkusid 2019 aastal alustatud uuringud Rail Balticu Harju ja Raplamaa lõikudel ning lisaks teostasime pinnaseuuringud Risti-Ellamaa ja Rapla-Lelle raudteelõikude projekteerimiseks ning eeluuringuid ka ida- ja kagusuunaliste raudteede elektrifitseerimiseks. Raudteedega seotud uuringud moodustasid ca pool geoloogia osakonna käibest.    

Palju pinnaseuuringuid (üle 50 uuringu) tegime teistele taristu prokjekteerimise ettevõtetele. Meie olulisemad tellijad olid Roadplan, Infragate Eesti, Selektor Projekt, Tinter Projekt ja Keskkonnaprojekt. Suur tänu meid usaldamast! 

Suurimaks väljakutseks 2021 aastal oli töötajate haigestumisega kaasnevate probleemide lahendamine. Haiguse tõttu kaotasime ligi 10% oma tööjõu ressurssist. Suutsime siiski kolleegide ühise pingutuse tulemusena sellega rahuldavalt hakkama saada ja meie tellijad said oma tööd kätte kokkulepitud tähtaegadel ja meie aasta lõpetatud kasumlikult 

Välisturgudel kujunes 2021 märkimisväärseks aastaks. 

Aasta algul asus Leedu tütarettevõtte juhina ametisse uus ja tegus juht Rytis Batavičius, kelle eestvedamisel avati kaks uut kontorit. Nüüd on meil Leedus kokku kolm kontorit Vilniuses, Kaunases ja Telšiai’s.     

Märtsi alguses oli meie jaoks järjekordne suur verstapost. Lõime tütarettevõtte Reaalprojekt AB ning alustasime töid Rootsis. Ettevalmistused Rootsis tööde alustamiseks võttis aega peaaegu kaks aastat ning suurimaks väljakutseks oli õigete inimeste leidmine. Täna saame uhkusega öelda, et meiega on liitunud kolm suurepärast inseneri – Björn Auvinen, Dan Olsson ja Tobias Johansson. Esimene aasta kujunes edukaks. Meil oli juba esimesest päevast Rootsi turul olemas töö ning aasta lõpuks sõlmisime esimese suurema lepingu Skanska Sverige AB.  

Lätis on meil kaks ettevõtet: SIA Latvijasmenieks.lv (eesti keeli läti mõõtja) ja 2020ndal aastal asutatud projekteerimisettevõte SIA Realprojekts. Eriti uhked oleme projekteerimisettevõtte üle, kus meie inimeste arv kasvas kolmelt seitsmele, käive aga enam kui kuus korda 280 tuh euroni.  Lisaks kiirele ettevõtte kasvule veab ettevõtte juht Māris Labsvīrs eest ka teeprojekteerimise arengut Lätis.  

2021 oli meie jaoks välisturgudel suure kasvu aasta. Rahvusvaheline projekteerimismeeskond kasvas seitsmelt insenerilt üheksateistkümnele. Käive aga 2,2 miljoni euroni.   

… Ja loomulikult teeme seda kõike ühtse meeskonnana

Reaalprojekti välisgrupi teambuilding september 2021

Sel aastal soovime kindlustada oma positsiooni välisturgudel, kasvatada veelgi oma meeskondi ja ehk õnnestub sel aastal sõltumata koroona tingimustest näost näkku kohtuda veelgi suuremas ringis. Ootame rahvusvahelisi suvepäevi 😀        

Aasta koosolek lõppes parimate tunnustamisega. Andsime esmakordselt välja ka rändkarika AKU (Aasta Kvaliteedi Upitaja), kelleks sai kolleegide poolt valitud Leivi Arumäe.   

Reaalprojekti AKU laureaat 2021 Leivi Arumäe

Iga aastaselt jagatakse Peep Sürje stipendiumeid teedeehituse ja geodeesia üliõpilastele

Noored – on aeg valida eriala!

Õppige teedeehitust ja geodeesiat TalTechis.

Reaalprojekt OÜ ootab väga noori huvilisi insenere oma meeskonda ja on osaline Peep Sürje fondi toetamisel.

Peep Sürje nimelise teedeehituse ja geodeesia fondi eesmärk on luua üliõpilastele paremad võimalused keskendumaks õpingutele, et tagada eriala kestlik areng.

2021 aasta stipendiumite üleandmine on siin:

https://taltech.ee/uudised/jagati-valja-jarjekordsed-peep-surje-nimelised-stipendiumid-0

Lõppesid Endla tänava kergliiklustunnelite projekteerimistööd

Endla tänaval paikneva Kristiine raudteeviadukti külgedele kavandatavate kergliiklustunnelite projektlahendusega on loodud jalakäijatele ja kergliiklejatele ohutu läbipääs Tallinna kesklinna piiril kulgevast raudteetammist maapinna tasandile rajatavate tunnelite kaudu. Tunnelid paiknevad olemasolevate kergliiklusteede ning ülekäiguradade sihis ning tagavad seeläbi ühenduse olemasoleva Tallinna kergliiklusteede võrgustikuga. Tunnelid on projekteeritud olemasoleva raudteeviadukti konstruktsioonide kõrvale. 

Projekteerimisel on arvestatud, et tunnelid oleksid võimalikult avarad. Tunnelid on 6 meetri laiused ning neid läbivate kergliiklusteede laius on 5 meetrit. Tunnelist väljudes on teede katted viidud kokku olemasolevate 3 meetri laiuste kergliiklusteedega. Endla tänavast põhja poole jääva tunneli pikkus on 22,8 meetrit. Tänavast lõuna poole jääv tunnel on 24 meetri pikkune, kuna paikneb raudteetammi suhtes nurga all. 

Tunnelitesse paigaldatakse modernne kujundusvalgustus, mis muudab tunneli samaaegselt ohutuks ja ka elavaks, pakkudes ruumilisust, mängulisust ja efektsust. Valgustus on lahendatud klaasseina taha paigaldatavate hooldevabade pixel juhitavate LED fullcolor valgustitega. 

Tellija: Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet 

Teostamise aeg: juuli 2020 – detsember 2021 

Asukoht: Tallinna linn, Endla tänava raudteeviadukt. 

Valminud on Rail Baltica veeremidepoo eelprojekt, millest saab Rail Baltica suurim veeremi hoolduskeskus

Veeremidepood projekteerivad Reaalprojekt OÜ ja NORD PROJEKT AS. 

Veeremidepoo ehitatakse Tallinna linna ja Rae valla piirile. Depoos hakkab toimuma esmajoones selliste rongikoosseisude remont ja hooldus, mille lõppjaamaks on Rail Baltica Ülemiste reisiterminal, kuid hoolduskeskus peab omama valmisolekut pakkuma hooldus- ja remonditeenuseid ka ülejäänud Rail Baltica 1435mm rööpmelaiusel liikuvale rongipargile. Depoo peab võimaldama reisirongipargi parkimist ja teiste vajalike funktsioonide teostamist. Hoonestuse koosseisus teostatakse ka liiklusjuhtimiskeskuse, administratiivhoone ning depoo teenindamiseks vajalike ladude, tehnoruumide, pesula jmt projekteerimine. 
Reisiveeremi hoolduseks ja remondiks mõeldud depoosse mahub samal ajahetkel 7 rongikoosseisu, Rail Baltica opereerimisplaani järgi hakkab taristul liikuma 26 kiirrongi ja 16 regionaalrongi. Veeremidepoo hakkab valmimisel andma tööd 60-120 inimesele. 

Projekteerimistööd lõppevad 2022. aasta sügisel.  

Veeremidepoo projekteerimistööde maksumuseks on 1,86 (+km) miljonit eurot. 

Veeremidepoost valminud eskiislahenduse põhjal koostatud 3D visualiseeringut vaata siin.

Valminud on Topi-Saue ühendustee

Reaalprojekt OÜ poolt koostatud Topi-Saue ühendustee projekti alusel teostatud ehitustööd on valminud november 2021 a.

Projekti eesmärgiks oli Topi-Saue ühendustee kavandamine lõigus Kuuseheki tänav kuni Gate Tallinn arendus. Projekti raames kavandati 1,9 km sõiduteed; 1,9 km jalgratta- ja jalgteed; Vääna jõe raudbetoonsild ning Kuuseheki tänava ringristmik.

Rajatud uus ühendustee on otseühendus Saue linna ja Topi ristmiku vahel, mis ühtlasi vähendab liikluskoormust Tallinna ringtee ning Tõkke ja Vana-Keila maantee liiklussõlmedes.

Ehitustööd teostas AS YIT Eesti.

Vääna sild
Vääna sild
Kuuseheki tänava ringristmik

Lähemalt saad lugeda siit:

https://www.postimees.ee/7392890/saue-linna-ja-laagri-alevikku-uhendav-tee-on-valmis-avamiseks

Rekonstrueeritud J.Poska tänav Tallinnas

Reaalprojekt OÜ koostas Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti tellimusel 2020. aastal insenertehnilise projekti Tallinna linnas asuva J.Poska tänava ca 750 m tänavalõigu rekonstrueerimistööde teostamiseks. Tööde mahtu kuulus ka tehnovõrkude ühendamisega seonduvalt 80-meetrine Vesivärava tänava lõik Gonsiori tn ja J.Poska tn vahel ning sademevee kollektori rajamine Narva maantee ja Reidi tee vahelisel lõigul. 

J.Poska tänav asub Tallinna miljööväärtuslikus piirkonnas, mille tõttu oli tänavaruumi lahenduse kavandamisel oluline arvestada nii kõigi liiklejate vajaduste, piirkonna elanike ootuste kui ka ajaloo- ja kultuuripärandi hoidmisega. Ühe huvitavama näitena ajalooväärtuste säilitamisest võiks esile tuua tänaval paikneva 1928-1929 aastatest pärineva tänavavalgustuse kandeposti, mida rekonstrueeritud tänaval enam otseselt vaja ei olnud, kuid mis rekonstrueerimistööde käigus siiski olulise linnaruumi elemendina väärikalt eksponeeritud sai. Tänavale istutati läänepärnad, hobukastanid ja pooppuud, mis pakuvad jalutajaile silmailu ja hoiavad ka linnaõhu puhtamana.  

Piirkonnale sobivalt kavandati sillutiskiviga kaetud jalgteed mõlemale poole tänavat, teede ääres on kuus pingi ja prügikastiga varustatud puhkekohta. Filtri tee ja Kadrioru rattateede ühendamiseks rajati kahesuunaline jalgrattatee paarisnumbritega hoonete poolsele teeküljele ning see eraldati sõiduteest äärekiviga.  

Liikluskorraldus Poska tänaval jäi varasemaga võrreldes enamasti samaks – autoliiklus on jätkuvalt ühesuunaline ja suurim lubatud piirkiirus endiselt 30 km/h. Parkimiskorraldust muudeti korrapärasemaks ja arusaadavamaks. Liikluse rahustamiseks rajati ristumised Vesivärava, F. J. Wiedemanni ja L. Koidula tänavaga tõstetud ristmikena ning sõiduteele ehitati välja kaks täiendavat teekünnist. 

Koostatud projekti alusel rekonstrueeriti ka kõik tehnovõrgud ja tänavavalgustus ning rajati uus sadeveekollektor, millega loodi eeldus ka teiste piirkonna tänavate järk-järguliseks rekonstrueerimiseks. 

J. Poska tänava rekonstrueerimistööd on lõppenud ning tänav on liiklemiseks avatud. Remondi tulemusena sai tänav täiesti uue ilme ja liiklustingimused paranesid märgatavalt. 

J. Poska tänava rekonstrueerimistöid teostas OÜ RTS Infraehitus. 

Valmisid Majaka asumit ja Kadriorgu ühendava kergliiklussilla ehitustööd

Reaalprojekt OÜ poolt koostatud insenertehnilise projekti alusel alustati Filtri teed Kadrioru ja Ülemiste ühisterminaliga ühendava kergliiklustee teise etapi ehitustöödega 2021. aasta veebruaris. Tööde käigus rajati Eestis esmakordse lahendusena kaheosaline kergliiklustee sild koos vaateplatvormiga. Sild ühendab omavahel Majaka asumit ja Kadriorgu. 

Projekti eesmärgiks oli luua Tallinna linna elanikele ja külastajatele senisest oluliselt paremad tingimused linnaosade vaheliseks kergliikluseks. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet tellis projektis ette nähtud ehitustööd kahes etapis. Projekti esimeses etapis ehitati 2020. aastal välja enam kui kahe kilomeetri pikkune kergliiklustee Filtri tee ja Kadrioru vahel ning teises etapis 200-meetrine teelõik Gonsiori ja Majaka tänavate ühendamiseks koos kaheosalise kergliiklussilla ja vaateplatvormiga. 

Rajatav sild võimaldab sujuva ülemineku Majaka tänava kergliiklusteelt Filtri tee, Gonsiori ja Poska tänavate suunas kulgevatele kergliiklusteedele. Suuremas pildis hakkab sild ühendama omavahel Lasnamäe, Pirita ja Kesklinna kergliiklusteede võrgustikku.  

Kergliiklustee ehitustööd teostas TREF Nord AS. 

Ehitustöid rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmest „Linnapiirkondade jätkusuutlik areng“. 

Objekti avamine toimus 15.10.2021 kell 10.00