Valmisid Majaka asumit ja Kadriorgu ühendava kergliiklussilla ehitustööd

Reaalprojekt OÜ poolt koostatud insenertehnilise projekti alusel alustati Filtri teed Kadrioru ja Ülemiste ühisterminaliga ühendava kergliiklustee teise etapi ehitustöödega 2021. aasta veebruaris. Tööde käigus rajati Eestis esmakordse lahendusena kaheosaline kergliiklustee sild koos vaateplatvormiga. Sild ühendab omavahel Majaka asumit ja Kadriorgu. 

Projekti eesmärgiks oli luua Tallinna linna elanikele ja külastajatele senisest oluliselt paremad tingimused linnaosade vaheliseks kergliikluseks. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet tellis projektis ette nähtud ehitustööd kahes etapis. Projekti esimeses etapis ehitati 2020. aastal välja enam kui kahe kilomeetri pikkune kergliiklustee Filtri tee ja Kadrioru vahel ning teises etapis 200-meetrine teelõik Gonsiori ja Majaka tänavate ühendamiseks koos kaheosalise kergliiklussilla ja vaateplatvormiga. 

Rajatav sild võimaldab sujuva ülemineku Majaka tänava kergliiklusteelt Filtri tee, Gonsiori ja Poska tänavate suunas kulgevatele kergliiklusteedele. Suuremas pildis hakkab sild ühendama omavahel Lasnamäe, Pirita ja Kesklinna kergliiklusteede võrgustikku.  

Kergliiklustee ehitustööd teostas TREF Nord AS. 

Ehitustöid rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmest „Linnapiirkondade jätkusuutlik areng“. 

Objekti avamine toimus 15.10.2021 kell 10.00

REAALPROJEKT OÜ 20 aastat

20 aastat kasvu: üle tuhande projekti ja 120 meeskonnaliiget neljas riigis

Kahekümnendat tegevusaastat tähistav Reaalprojekt pakub taristute projekteerimise täisteenust ning on aja jooksul aidanud ellu viia üle 1000 erineva projekti. Ettevõte on kasvanud üheks suurimaks projekteerimisteenuse pakkujaks Eestis ning on asutanud tütarettevõtted Eestis, Lätis, Leedus ja Rootsis.

20 sünnipäeva tähistamise eel vestlesime ettevõtte asutajate ja juhtide – Miku ja Guidoga Reaalprojekti tekkest, käekäigust ning tulevikusuundadest.

Kuidas Reaalprojekt alguse sai?

Reaalprojekti eellugu sai alguse 25 aastat tagasi kui 1996. aastal kohtusid ehitusettevõttes TREV-2 kaks teedeehitajat – noor projektijuht Mikk Reier ja tema objektile lisandunud noor insener Guido Laagus. Noored insenerid sisustasid talvel oma aega lisaks AutoCadis teemärkide joonistamisele ka tulevikuplaanide tegemisega. Miku ja Guido selge huvi oli teedeehitus ning 1996. aastal loodi nende eestvedamisel TREV-2 projektgrupp ja 1998.a. projekteerimisettevõte Teedeekspert. TREV-2 keskendus oma tegevuses peamiselt ehitusele, ent Mikk, Guido ning koos nendega Raul Binsol (kahjuks tänaseks manalateele läinud) usaldasid oma kirge, haridust ja ärivaistu ning otsustasid hakata iseenda tööandjaks. 2001. aastal asutati ühiselt Reaalprojekt OÜ.

Mikk ja Guido räägivad elavalt, et üheks esimeseks väljakutseks osutus ettevõttele nime leidmine. Nime otsiti pikalt, ent kõigile kolmele meeldivat ideaalversiooni ei tekkinud ja sõelale jäi Miku ettepanek, Reaalprojekt – teeme reaalseid, elluviidavaid projekte. Nii, reaalseid projekte tehes, on järjepidevalt kasvades ühiselt tegutsetud juba 20 aastat.

Üle 1000 projekti ja Eesti suurim raudteeprojekteerija

Reaalprojekti tegevust reguleerib küllaltki keeruline turg, ent ettevõttest on 20 aastaga saanud Eesti suurim infrastruktuuri konsultatsiooni ettevõte. 2020. aastal ulatus ettevõtte käibemaht 5,5 miljoni euroni.

Töid valides huvitavad Reaalprojekti suuremad ja erilisemad tööd. Olulise tähisena saab välja tuua aasta 2013, mil alguse said raudteeprojektid. Nimelt oli Reaalprojekt ainuke Eesti ettevõte, kes julges vastu võtta väljakutse ning tegi koos Hendrikson & Ko OÜ-ga ning rahvusvahelise meeskonnaga pakkumise Rail Baltic 1435 raudtee projekteerimise hankes osalemiseks. Tänaseks on suur osa ettevõtte tööst juba 8 aastat seotud mastaapse projektiga, mille tellimused annavad enam kui 40% firma kogukäibest. Reaalprojektist on saanud Eesti suurim raudteeprojekteerija.

Reaalprojekt osaleb aktiivselt Rail Baltica põhiprojektis kogu Eesti ulatuses ning portfelli on kogunenud väga esinduslikud raudteeprojektid. Nimelt ollakse Rail Baltica esindusvärava ehk Ülemiste raudteeinfrastruktuuri projekti peatöövõtja. Meil on töös Ülemistel paikneva Rail Baltica ühe olulisema ja suurima veeremidepoo projekt.

Suuri Rail Baltica’ga seotult on tehtud veel: Tallinna ringraudtee eskiis-, Muuga sadama raudteejaama kontseptsioon-, Ülemiste terminal, Pärnu kaubaterminali ja Soodevahe raudteeinfra depoo kontseptsioonid.

Lisaks Rail Balticale on aja jooksul projekteeritud üle 1000 objekti. Neist paljud suured ja kogu Eestile olulised. Näiteks vast valminud Tallinn-Tartu maantee neljarealine lõik,  Jänese raudteesild või veel praegugi ehituses olev Võõbu-Mäo neljarealine lõik, Poska tn rekonstrueerimine ja Ikea kaubanduskeskus.

Uutest suurematest võib eraldi välja tuua väga põneva projektina töös oleva nn. Tallinna väikese ringtee koos Tallinna lennuvälja alla tunneli projekteerimisega. Huvitava projektina on käsil ka Sindi uus sild üle Pärnu jõe või näiteks ajaloolise Tallinn-Haapsalu raudteeühenduse taastamise projekteerimisel Risti-Turba lõigul ning Rapla-Lelle raudteelõigu kapitaalremondi projekteerimisel.

Mis on ettevõtte edu taga?

Edu taga on meeskond ning nagu linnapeal räägitakse, on Reaalprojekt üks pere. Me hoiame kokku ning toetame üksteist ka väljaspool töökeskkonda. Kuulujutte kinnitab asjaolu, et Eesti tiimiliikmetest peaaegu pooled on töötanud ettevõttes juba üle 10 aasta. Samas on meeskonda alati oodatud uued tulijad, kes oma oskuste ning värskete ideedega ettevõtte kasvus olulist rolli mängivad.

Üheskoos tehtud pingutuste tulemusel on ettevõte kasvanud ja laienenud. Järkjärgult ja eduka arengu tulemusel on portfelli lisandunud ka uusi teenuseid. Tänaseks oleme kasvanud Eesti suurimaks projekteerimisettevõtteks ning laieneme jõudsalt ka välisturgudel.

Mida suuremaks kasvab ettevõte, seda rohkem on vaja panustada toetavate süsteemide arengusse. Samuti on edu taga igapäevaneõpe, ajaga kaasas käimine ja turul innovaatiliste lahenduste pakkumine.  Möödunud 25 aastaga on projekteerimine kolinud paberilt arvutisse. Täna oleme olukorras, kus 2D projekteerimine on asendumas infraBIM projekteerimisega ja ka siin oleme Eestis eestvedajaks. Lisaks meeskonnale on ettevõtte edu taga ka omanike visioon teha, kasvada ja areneda.

Areng välisturgudele

Kuigi Eest turul tööd ning tellimusi jätkub, on siinne turg väike ja hüplik. Peamine turukasv tuleb välisturgudelt, mistõttu on Reaalprojekt arenemas Eestist välja.

Ettevõtte rahvusvahelistumine sai alguse juba 2011. aastal, mil osteti Läti geodeesia ettevõte Latvijasmernieks.lv ning 2016. aastal asutati Leedu tütarettevõte.

2018. aastal sai alguse Reaalprojekti sisuline restruktureerimine ning senisest suurem keskendumine välisturgudele. Meeskonda kaasati mitmeid uusi noori teotahtelisi liikmeid, kelle tegevus näitab juba tänaseks tulemusi: Läti ja Leedu ettevõtted restruktureeriti, 2020. aastal avati Läti ning 2021. aastal Rootsi tütarettevõtte.

Tänaseks kuuluvad gruppi: SIA Latvijasmernieks.lv  (LV), SIA Realprojekts (LV), Realprojektas UAB (LT), Reaalprojekt AB (SWE), ning OÜ G.E.O. Grupp. Kontsern annab tööd rohkem kui 120 inimesele.

Kuhu edasi?

20 aastaga on Reaalprojekt Eestis saavutanud liidripositsiooni ning siinne turg on kitsaks jäänud. Hetkel oleme sisenemas Rootsi turule, kus mastaabid on palju suuremad – turu investeeringute maht pea 100 korda suurem kui Eesti turul, kuid ollakse meiega sarnases olukorras – insenere on puudu ja tööd on rohkem kui teha jõuab.

Näeme, et projekteerimise tulevik seisneb rahvusvahelistes digitaalsetes meeskondades ning edu võti on innovatsioon ja koostöö.

Kuidas Reaalprojekt sünnipäeva tähistab?

Peamiselt täname sünnipäeval oma töötajaid ning veedame ühiselt mõnusa päeva. Peale pikka kodukontorite aega on taaskohtumine eriti oluline.

Edukat uut kümnendit kogu Reaalprojekti meeskonnale!

Rapla-Lelle teelõik on uuenemas

Rapla-Lelle raudteelõik on uuenemas 

20.07.2021 

Reaalprojekt OÜ sõlmis Edelaraudtee AS-ga lepingu Rapla-Lelle raudteelõigu kapitaalremondi projekteerimiseks. Lepingu maksumus on 399 600 eurot. Projekteerimistööd valmivad Reaalprojekt OÜ ja Estconsult Rail OÜ koostöös.  

Planeeritava kapitaalremondi eesmärgiks on rekonstrueerida 20 kilomeetrit raudteed nii, et edaspidi saaksid rongid seal liikuda sõidukiirusega kuni 160km/h. Töö käigus projekteeritakse uued lahendused alustades raudtee alusehitisest, pealisehitisest ja geomeetriast, uuendatakse kõik sillad ja truubid. Lisaks lahendatakse projektiga kõik Rapla-Lelle raudteelõigule jäävad ületuskohad ning projekteeritakse uued ooteplatvormid.  

Projekteerimistööde tähtaeg on kevad 2022. Kui kõik läheb plaanikohaselt, siis loodab Edelaraudtee Rapla-Lelle lõigu kapitaalremondi lõpetada 2023. aastal. 

Algatati Tallinna väikese ringtee keskkonnamõju arutelu

Reaalprojekt OÜ projekteerib Riigitee nr 96 Tallinn- Peetri alevik- Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti.

Projekti eesmärgiks on Tallinna väikese ringtee uue tee projekteerimine, mis ühendaks Tallinna linna ja Rae valla haldusüksuseid, vähendaks liiklust Tallinna linnas Tartu maanteel, Mõigus ja Peetri alevikus ning Ülemiste liiklussõlmes, jagades liiklust ennetavalt eri suundades, muudaks Tartu maantee linna sisenemise ohutumaks, annaks alternatiivi Tallinna linna sisenemisel suurõnnetuse korral ja võimaldades Rae valla põhjapoolsetel elanikel suunduda Tallinnasse alternatiivteid mööda.

Lisainfot saad lugeda siit https://www.err.ee/1608255003/amet-algatas-tallinna-vaikese-ringtee-keskkonnamoju-arutelu

Keskkonnamõju hindamise aruandega on võimalik tutvuda avaliku väljapaneku ajal 22. juunist kuni 22. juulini.

Aruande avalik arutelu toimub 27 juulil 2021 algusega kell 17.30 Rae kultuurikeskuses.

Tallinna väike ringtee

Laserskanneerimine on rekonstrueerimisel oluline abi

Renoveerimise turg on kasvav nii Eestis kui ka Euroopas ning sellele annab hoogu juurde eesmärk, millega Euroopa soovib 2050. aastaks saavutada kliimaneutraalsuse. Renoveerimise kiire mahukasvu saavutamiseks tuleb leida tööstuslike lahendusi, millest üks osa on tehtav laserskaneerimise kaasabil. Hoone fassaadi laserskaneerimise eesmärk on rekonstrueeritavale hoonele 3D alusmudeli koostamine.

Reaalprojekt OÜ tegeleb laserskaneerimise ning punktipilve töötlusega, mille põhjal koostatakse 2D joonised ja 3D mudelid, juba aastast 2014. Ettevõte kasutab selleks laserskanner Leica Scanstation P20. Laserskaneerimise vajalikkuse ja võimaluste mõistmiseks rääkisime teenusest Timbeco Ehitus OÜ projektijuhi Eero Nigumanniga.

Timbeco Ehitus OÜ tellis Reaalprojektilt rekonstrueerimisprojekti (Kuuma 4, Saue) teostamiseks laserskanneerimise. Tellija sooviks oli rekonstrueerimiseks kasutada tehases eeltoodetud soojustuselemente, milleks omakorda olid vajalikud maja gabariidid, avatäidete suurus ja asetus ning seina kõverus. Laserskanneriga mõõdistati kortermaja fassaadid ja hoone ümbrus ja saadud punktipilve põhjal koostati kortermajast Autodesk Revit tarkvaras digitaalne 3D lähteolukorra mudel. Mudeli ning punktipilve informatsioonist lähtuvalt projekteeris tellija fassaadile sobivad elemendid. 

Miks tellida fassaadi mõõdistus laserskaneerimise meetodil? 

Projekteerimise töö algab eelinfo kogumisega. Vajalik on arvestada olemaoleva maja ehitustolerantsidega ning seejuures pidada meeles, et need ei ole samad kui tänasel ehitusel aluseks võetavad – toodame elemente millimeetri täpsusega. Hiljem on vaja hoonele peale märkida näiteks ventilatsiooni sisseviikude asukohad, milleks on vaja õiget ja täpset, elementide joonistega kokkuminevat alusmudelit. Mõnesentimeetrine eksimus tähendab koheselt lisakulu, millega eelarves arvestatud pole. 

Laserskaneerimise tellimise peamine eesmärk oligi elementide projekteerimiseks vajaliku täpse lähteinfo saamine. Ka olid projektil õnneks olemas maja arhitektuursed joonised, mida sai laserskaneerimise järgselt lihtsalt kontrollida ja täpsustada.   

Mis oli teile vajalik tulem? 

Varasemast kogemusest teadsime, et kõige kasulikum oleks aluseks võtta punktipilvest tehtud lihtsustatud 3D mudel, mis ühildub hästi meie projekteerimise tarkvaraga. Punktipilve teavet saame me  kasutada, aga mudel hoiab kokku palju projekteerija aega. 

Oluline oli paika saada täpne lähteülesanne. Millele seejuures rõhku tuli pöörata? 

See on võtmeküsimus. Eesmärk ei ole saada punktipilve, vaid vajalik info kasutatavas vormingus. Selleks pidi ka punktipilve tegija mõistma, miks skaneerimist ja lähtemudelit tehakse ning kuidas edasi kasutatakse. Meie projekteerimise loogikat mõistes saab mudeli lihtsustamise teha õigel määral ja näiteks õigete suuruste tükkide lõikamisega. 

Oluline on, et pakkuja keskenduks sellele, mida tellija vajab, mitte sellele, mida nad pakkuda saavad.   Et Reaalprojektil on laialdane projekteerimise kogemus, siis oli lähteülesande paika saamine lihtsam.  

Kuidas läks punktipilve kasutamine projekteerimise käigus?  

Kuna maja vanu väliseid elemente ei saanud lõpuni ära lammutada enne laserskanneerimise mõõdistust, siis osad vajalikud kohad olid skaneerimise ajal veel varjatud konstruktsioonide taga. See tähendas, et üksikuid lisamõõtmisi tehti ka projekteerimise ajal, ent pigem oli punktide kättesaamisel abiks saadud punktipilv. 

Kuidas uued elemendid kortermaja fassaadil paika läksid? 

Paigaldus veel käib ning täpset analüüsi on vara teha, ent siiani paigaldatud elemendid on sobitunud plaanipäraselt. 

Kui palju kortermaju lähiaastatel renoveerimist vajavad?

Renoveerimise turg on kasvav. Euroopas on võetud eesmärk 2050. aastaks saavutada kliimaneutraalsus, mis tänendab tänase renoveerimismahu olulist kasvu ning selleks vajalike tööstuslike lahenduste leidmist. Kuluefektiivsust arvestades hakatakse tulevikus ilmselt suuremate majade renoveerimiseks kasutama elementkonstruktsioone. 

Kuuma 4 kortermaja punktipilv
Kuuma 4 kortermaja mudel

Kagupiiri II etapi pressiteade

AS Merko Ehitus Eesti ja GRK Infra AS ning Reaalprojekt OÜ sõlmisid 18.06.2021 Eesti Vabariigi kagupiiri taristu rajamise teise ehitusetapi projekteerimislepingu. Lepingu sisuks on koostada tööde tellija etteantud põhiprojekti põhjal ning tellija tehnilistes tingimustes toodud nõuete alusel tööprojekt. Tööprojekt on vaja koostada selliselt, et oleks tagatud projekti eesmärk, milleks on Eesti ja Venemaa vahelise kontrolljoone valvamise võimekuse tagamine ööpäevaringselt. 

Projekteerimistööd hõlmavad riigipiiri neljandat kuni kuuendat lõiku.  

Ehitatav piirilõik algab Tserebi külas Vanigõjärve lõunakaldal ja lõpeb Võmmorski külas. Teise etapi käigus ehitatakse piiritaristut 34,7 kilomeetrisel lõigul Võrumaal. Kagupiiri teise etapi ehitustööde lepinguline maksumus ilma käibemaksuta on 15,8 miljonit eurot.  

Riigipiiri II etapi ehitustööde periood on 46 kuud. 

Kagupiiri esimese lõigu taristu ehitus lõikudes 1-3 algas möödunud aasta suvel, kokku 23,5 kilomeetrisel lõigul alates Eesti-Vene-Läti piiri kokkupuutepunktist kuni Luhamaa piiripunktini.  

Kokku on 135 kilomeetri pikkusel maismaapiiril 11 lõiku. 

Reaalprojekt projekteerib Rail Baltica suurimat veeremidepood

Rail Balticu ühte olulisemat ja suurimat veeremidepood, mis ehitatakse Tallinna linna ja Rae valla piirile, projekteerivad OÜ Reaalprojekt ja NORD PROJEKT OÜ. Veeremidepoost on valminud eskiisprojekt ning koostatud 3D visualiseering. 

Veeremidepoos hakkab toimuma esmajoones selliste rongikoosseisude remont ja hooldus, mille lõppjaamaks on Rail Balticu Ülemiste ühisterminal. Depoo peab omama valmisolekut pakkuda hooldus- ja remonditeenuseid ka ülejäänud Rail Balticu 1435mm rööpmelaiusel liikuvale rongipargile, võimaldama reisirongipargi parkimist ja teiste vajalike funktsioonide teostamist. Reisiveeremi hoolduseks ja remondiks mõeldud depoosse mahub samal ajahetkel seitse rongikoosseisu, Rail Balticu opereerimisplaani järgi hakkab taristul liikuma 26 kiirrongi ja 16 regionaalrongi.  

Depoo projekteeritakse mitmes etapis ning ehitustööde alguseks on kavandatud 2022. aasta esimene poolaasta. Projekteerimise esimene etapp algas detsembris 2020 ning selle käigus teostati vajalikud eeluuringud ja koostati eskiisprojekt. Eskiisprojekt võeti tellija poolt vastu 01.06.2021.  

Rail Baltic raudteeühendus hakkab liitma Eestit lõunanaabrite ja Kesk-Euroopaga. Rajatav taristu võimaldab reisijatel jõuda Tallinnast Pärnusse 40 minutiga ja Riiga 1 tunni ja 42 minutiga. 

Vaata Rail Balticu Ülemiste veeremi kohta lisainfot siin.  

Veeremidepoost valminud eskiislahenduse põhjal koostatud 3D visualiseeringut vaata siin.

Inseneridel kuhjub tellimusi, kuid tegijaid napib

Selle pildi alt-atribuut on tühi

Ehistusuudised.ee avaldas intervjuu Reaalprojekt OÜ tegevjuhi Mikk Reieriga. Muu hulgas räägiti Reaalprojekti töölaual olevatest projektidest, arenguplaanidest lähiriikides, inseneritöö põnevatest tahkudest ja insenerihariduse väärtustamise vajadusest.  

Kuidas teie ettevõttel hetkel läheb? 

Praegu on tellimusi nii palju, et me ei jõua kõiki vastu võtta. Kuna projekteerime enamasti infrastruktuuri, siis on meie peamine tellija riik ja hetkeseisuga tellimuste hulk kasvab. Suurematest töödest lööme kaasa Rail Baltica hangetel ja oleme Ülemiste raudtee infrastruktuuri projektis peatöövõtjad. Teeksime rohkem, aga kõiki töid ei ole võimalik vastu võtta, sest tööjõudu on puudu. 

Mis takistab ettevõtte arengut? 

Peamine mure on selles, et tööjõudu ei jätku. Vajame igas valdkonnas uusi töötajaid, näiteks sildade, vesikanalite, teede, elektritöödele otsime pidevalt uusi projekteerijaid. Oleme muidugi leidnud ka, aga mitte piisavalt kiiresti. 

Kas inseneeria erialad on noorte hulgas populaarsemaks muutnud? 

Kahjuks ei ole, inseneeria erialadele ei tule piisavalt noori. Pigem minnakse õppima IT või majanduse erialasid. Vist arvatakse, et seal liigub rohkem raha, töö on lihtsam ning elu põnevam. 

Me ise toetame Tallinna Tehnikaülikoolis teedeinseneride õpetamist stipendiumiga. Ka riik peaks enam tegelema teavitustööga ja juba keskkoolis püüdma teha insenerieriala huvitavamaks. 

Näiteks kutsuma ettevõtetest esinejaid, kes räägiksid, milliseid võimalusi inseneritöö pakub ning seeläbi eriala põnevamaks teha. Praegu on vastupidi, et ettevõtted ise avaldavad soovi, et nad meelsasti tuleksid kooli ja räägiksid enda tööst. 

Kuidas väärtustada enam inseneri elukutset? 

Meedia kajastab pigem idufirmade tegemisi ja need tunduvad noortele atraktiivsed töökohad. See ongi vahva, et mõeldakse uusi asju välja, samas jääb kümnest ehk kaks iduettevõtet ellu ja laiema edu saavutavad mõned üksikud. Katsetamine on põnev, aga kindla leiva toob lauale insenerivaldkond. Insenere on vaja alati ja igal pool. 

Minu arvates on inseneritöö väga põnev, sest oleme pidevas arengus. Insener peab olema loomult innovaatiline ja uute lahenduste väljamõtleja. Arvuti ise ei suuda veel uusi asju välja nuputada, vaid teeb ainult neid tegevusi, mida kästakse. Avastamise ja mõtlemise pool on veel inseneride käes, arvuti aitab omalt poolt protsesse kiirendada. 

Samuti on inseneridel väga oluline välipraktika. Ainult teooriat õppides inseneriks ei saa, tähtis on ka ise objektidel kohal käia. Meil on meeskonnas tore traditsioon, et käime ühiselt enda tehtud objekte üle vaatamas ja analüüsime tööde plusse ja miinuseid. 

Mulle meeldibki enda töö juures eelkõige avastamine ja nuputamine. Iga uus projekt on eelmisest erinev ja annab midagi juurde. On uhke tunne, kui objekt valmis saab ja näed oma silmaga, et sellest tuli ilus ja võimas asi välja. 

Mis on teie ettevõtte edu taga? 

Pakume täislahendust alates uuringutest kuni peamiste valdkondade inseneritöödeni, mistõttu suudame kiiremini probleemidele reageerida ja paremini tööde kvaliteeti kontrollida. Saame enda jõududega kõigi oluliste töödega hakkama. 

Mille järgi uusi töid valite? 

Meid huvitavad suuremad ja erilisemad pakkumised. Näiteks jätkame Rail Baltica ja eritasandiliste maanteede projekteerimist. Huvitav oli IKEA projekt, mille välisosa on meie tehtud. IKEA kaubamärk on eestlase silmis olulise tähtsuga ning meile oli põnev ja tähtis selles kaasa lüüa. Eriti keeruline see töö ei olnud, pigem pakkus Eesti oludes väljakutset oma mastaapsuse ja töötempoga. 

Uutest suurematest töödest on teostamisel Haapsalu raudtee ning huvitav projekt on Sindi uus sild üle Pärnu jõe. 

Mis tekitab insenerivaldkonnas hetkel probleeme? 

Riigihangete puhul on ainus kriteerium kõige madalam pakkumine, mis ei ole inseneri jaoks õige lähenemine. Ei ole võimalik ette ennustada, kui palju aega kulub mõne asja väljamõtlemisele ning alati ei tea, mille kõigega peab projekteerimise käigus arvestama. Tegemist on natuke õnnemänguga, kord pakud vähem, kord rohkem. Sellistel alustel riigihanget korraldada ei ole minu arvates õige. 

Insenerialal on tunda palgasurvet ja monopoolsed tarkvaratootjad kangutavad hindasid pigem ülespoole. Projekteerimises on ainult kaks konkureerivat tarkvaratootjat. Eestis kasutab enamus ettevõtteid Autodesk programme, kes dikteerib monopoolses seisundis hindasid. 

Lisaks on suurte hangete võitmiseks vaja suurt rahvusvahelist meeskonda. Näiteks Rail Baltica hangetel ei oleks Reaalprojekt üksinda suutnud kvalifikatsiooninõudeid täita. Meil ei ole veel olnud sellist kogemust, et üksinda pakkumist võita. 

Kuhu plaanite areneda? 

Meie eesmärk on areneda Eestist välja, sest siinne turg on väga väike. Selleks oleme asutanud tütarettevõtted Rootsis, Lätis ja Leedus. 

Rootsi turul on mastaabid palju suuremad, kuid ollakse meiega sarnases olukorras – insenere on puudu ja tööd on rohkem kui teha jõuab. Samas on rootslastel on väga tugev rahvuse tunnetus ja eestlasena ei ole lihtne sinna turule sisse trügia. Kuigi meie inseneride tase on kõrge. Nii olemegi Rootsis teinud tütarettevõtte, sest suhelda tahetakse eelõige kohaliku juhiga. Eesti turg on oma avatuses enamustest välisriikidest eespool. 

Viide: Intervjuu ilmus 7. mail Ehitusuudised.ee lehel . 

Tulemas koolitus: Geosünteetide kasutamine infrastruktuuri, keskkonna- ja vesiehituses

Olete lahkesti oodatud 21. ja 22. aprillil osalema veebikoolitusel Geosünteetide kasutamine infrastruktuuri, keskkonna- ja vesiehituses!

Koolitus toimub Reaalprojekt OÜ eestvedamisel ja koostöös koolituste korraldamise firmaga Addenda OÜ. Lektorid on volitatud teedeinsener Sven Sillamäe ning Saksamaa insenerid geosünteetide tootmise ettevõttest Huesker Synthetic GmbH. Koolitus toimub valdavalt inglise keeles.

Koolitus annab 15,3 TP-d Ehitusinseneride Liidult. 

Koolituse kahe päeva soodusmaksumus on 395 € +km (474 €), osalemistasu ühel õppepäeval 225 € +km (270 €). Soodushind on kehtiv registreerumisel kuni 14. aprillini!

Kõigile registreerujatele anname kaasa koolituse salvestise 30 päevase personaalse järelvaatamisõiguse.

Koolituse kava ja lisainfo https://www.addenda.ee/geosynteetide-kasutamine-infrastruktuuri-keskkonna-ja-vesiehituses

TEEMAD

21. aprill 2021, Geosünteetide kasutamine infrastruktuuri- ja keskkonnaehituses

  • Sissejuhatus
  • Geosünteedid. Ülevaade
  • Geosünteetide kasutamine metsateede ehitamisel
    (RMK Metsateede katendite projekteerimise, ehitamise ja hooldamise juhendi tutvustus)
  • Geosünteetide kasutamine aluspinnase tugevdamisel ja vundamentide rajamisel
    – ehitusaluse tugevdamine
    – mulle nõrgal pinnasel
    – pinnase armeerimine geosünteetidega
    – langatuslehtrid
  • Geosünteetide kasutamine keskkonnaehituses
    – põhjavee kaitsmine
    – reostuskollete isoleerimine?
    – veetustamine (sette käitlemine, sette tahendamine)

Õpiväljunditena koolituse läbinu:

  • Omab ülevaadet peamistest toodetavatest geosünteetmaterjalidest ja nende kasutusvõimalustest infrastruktuuri ehituses;
  • Oskab kasutada RMK metsateede katendite juhendit abimaterjalina metsateede projekteerimisel, ehitamisel ja hooldamisel;
  • Omab esmaseid teadmisi:
  1. geosünteetidega aluspinnase tugevdamise arvutusmeetoditest ja rakendustest ning rakendustes kasutatavatest materjalidest;
  2. nõrkadele pinnastele mullete projekteerimise põhimõtetest ja arvutusmeetoditest;
  3. geosünteetidega pinnase armeerimisega seotud toimimise mehhanismidest ja neid piiravatest teguritest;
  4. angatuslehtritega seotud probleemist ja probleemi põhimõttelisest lahendusest geosünteetide abil.
  • Teab, kuidas kaitsta põhjavett liikuvate saasteinete eest geokomposiitmaterjalide abil.
  • Omab ülevaadet geotekstiilist mahutite abil sette tahendamise tehnoloogiast.

TEEMAD

22. aprill 2021, Geosünteetide kasutamine vesiehituses

  • Sissejuhatus
  • Peamised karakteristikud ja baasteave
  • Erosiooni olemus
  • Tavapärased lahendused
  • Sufosiooniohuta ehitamine
  • Maapinna erosiooni tõkestamine
  • Kangast valmistatud betoonvooderdis
  • Liivaga täidetavad geotekstiilist elemendid

Õpiväljunditena koolituse läbinu teab: 

  • kaldaerosiooni tekkimise põhjuseid ja oskab valida sobivat geosünteetmaterjali merekalda erosiooni ärahoidmiseks;
  • geotekstiilist filtrite projekteerimise põhimõtteid;
  • pinnaerosiooni tekke põhimõtteid ja oskab valida sobivat geosünteetmaterjali pinnaerosiooni vältimiseks;
  • kangast valmistatud betoonvooderdise projekteerimise ja paigaldamise põhimõtteid;
  • rannikuehituses kasutatavate liivaga täidetavate geotekstiilist elementide kasutamise võimalusi ja paigaldamise tehnoloogiat.

TOIMUMISKOHT
Koolitus toimub 21. ja 22. aprilli 2021 kell 9.00–17.15 Addenda OÜ veebiseminari keskkonnas. Saadame kõigile veebiseminari keskkonna kaudu osalejatele lingi, mille kaudu pääsete koolitusele 20 minutit enne algust. Koolitust saate jälgida tööl, kodus või mujal Teile sobivas kohas. Kanname üle koolitaja video- ja slaidipilti ning sarnaselt tavapärasele klassikoolitusele saate Teie esitada koolitajatele küsimusi. Elektroonilised õppematerjalid saadame enne koolituse algust!

MAKSUMUS
Registreerides kuni 14. aprillini 2021 kehtib kahe õppepäeva soodushind 395 € + km (474,00 €), hiljem tavahind 455 € + km (546,00 €).
Kõigele, kes soovivad osaleda vaid koolituse ühel õppepäeval, on koolituse maksumus 225 € + km (270 €). Palume kasutada registreerumisel sooduskoodi 1PÄEV ning märkida registreerumisvormi lisainfo lahtrisse, kummal õppepäeval osaleda soovite. 

Rohkem infot ja registreerimine: https://www.addenda.ee/geosynteetide-kasutamine-infrastruktuuri-keskkonna-ja-vesiehituses

Püsige terved! 

Kristina Paal
Addenda OÜ
+372 5566 2741
kristina.paal@addenda.ee
www.addenda.ee

BIMsummit Estonia 2021 keskendub infraBIM-le

Eesti suurim BIMi ja digitaalehituse teemadele keskenduv konverents BIMsummit Estonia toimub 11. märtsil viiendat kord. Esmakordselt on fookuses infra-valdkonna digiehitus.  Konverents toob välja valdkonna arengud Eestis ja maailmas, jagatakse kõige päevakajalisemaid teemasid ning huvitavamaid praktikute kogemuslugusid. 

Eesti InfraBIMi arengus on oluline koht Reaalprojekt OÜ‘l. Kahekümnendat tegevusaastat tähistav ettevõte pakub taristute projekteerimise täisteenust ning on aja jooksul aidanud ellu viia üle 1000 erineva projekti. Nende seas ka mitmeid InfraBIM põhimõtetele vastavaid projekte. Reaalprojekt OÜ juhib Digitaalehituse klastri InfraBIM töögruppi. 

Eesti ühe mastaapseima arendusprojekti, Kvartali näol on tegemist projektiga, kus nii teede kui hoonete mudelid on lahendatud BIMis. Kvartali hoonetevälised osad, teed, trassid ning tehnovõrgud projekteeris Reaalprojekt. BIMsummit Infra 2021 veebikonverentsil jagab ettevõtte projektiosakonna juhataja Taavi Sadam Reaalprojekti kogemusi BIMi juurutamisest ning Kvartali inseneritöödest. 

BIM projekteerimise abil saab koostada koondmudeli, mida on võimalik kasutada nii konfliktide tuvastamiseks kui ka info haldamiseks kogu hoone elukaare jooksul. BIM projekteerimisest on saamas uus projekteerimisstandard, mille abil harjumuspärane joonis paberil asendub 3d infomudelitega ehk BIMiga. 

InfraBIM on taristute ja infrastruktuuride projekteerimiseks, ehitamiseks ja haldamiseks välja töötatud protsess, kus kogu protsessi keskmes on inforikas 3D mudel. 3D modelleerimine võimaldab luua visuaalse mudeli, analüüsida võimalikke ehitise konfliktipunkte, avastada projekteerimise vigu, võrrelda erinevaid võimalusi ja nende maksumusi, võimalik on saada ka 2D joonised ning kiiresti välja töötada mitu erinevat projekti tehnilist varianti. Samuti on 3D modelleerimine abiks teehoiu infosüsteemi haldamisel.

Tutvu BIMsummit kavaga ja registreeru siin www.bimsummit.ee/

Konverents on kõigile tasuta. 

Algas Majaka asumit ja Kadriorgu ühendava kergliiklussilla ehitus

Veebruaris algas Tallinna kesklinnas Filtri teed Kadrioru ja Ülemiste ühisterminaliga ühendava kergliiklustee teise etapi ehitus, mille käigus valmib Majaka asumit ja Kadriorgu ühendav kaheosaline kergliiklustee sild koos vaateplatvormiga. Projekti ineseneritööd teostas Reaalprojekt OÜ. 

Rajatav sild võimaldab sujuvat üleminekut Majaka tänavalt Kadriorust algavate kergliiklusteedeni Filtri, Gonsiori ja Poska tänavate suunas. Suuremas pildis hakkab sild ühendama Lasnamäe, Pirita ja Kesklinna kergliiklusteede võrgustikku. Majaka tänavalt algav kergliiklussild jätkab Majaka tänava rattatee trajektoori ja loob võimaluse kahe linnaosa vahel liikumiseks. Kergliiklustee projekti koostas Reaalprojekt OÜ ning seda ehitab TREF Nord.

Reaalprojekti poolt teostatud inseneritööd hõlmasid projekti kahe etapi peale kokku 1,78 km ulatuses kergliiklusteed, 0,13 km jalgrattateed, 0,014 km kanalisatsioonitrasse ning kahe silla monoliitsest raudbetoonist konstruktsioone (üks neist neliavalise plaatkonstruktsioonina ning teine järeltõmmatud plaatkonstruktsioonina). “Visuaalselt hakkavad need olema ilusad ja kumerad raudbetoonkonstruktsioonid, mis paiknevad postidel. Esimesel sillal on geomeetria, mis meenutab hobuseraua kuju ja see on muutuva laiusega. Teine sild on kogupikkusega 50 meetrit ja selle geomeetria on lamedama S-kujuga”, rääkis Reaalprojekt OÜ sillagrupi juht Aleksei Muzalevski. 

Lisaks kaheosalisele kergliiklustee sillale ehitatakse välja tänavavalgustus, uuendatakse tehnovõrke, tehakse maastikukujundustöid ning inimeste rõõmuks ehitatakse ka vaateplatvorm.

Ehitustööde tähtaeg on oktoobris 2021.

Loe projekti kohta lisaks pealinn.ee veebist ja Postimehest.

Liivalaia äri- ja elukvartali teed, trassid ja tehnovõrgud projekteeris Reaalprojekt

Arendaja Kapitel ja Merko sõlmisid lepingu Eesti ühe mastaapseima projekti, Liivalaia ja Juhkentali tänava ristmikule hotell Olümpia vastu kerkiva Liivalaia äri- ja elukvartali maa-alusteks ehitustöödeks ja välistrasside rajamiseks. Kvartalis saab olema kolm omavahel ühendatud hoonet, sealhulgas Eesti kõrgeim büroohoone. Kvartali hoonetevälised osad – teed, trassid ning tehnovõrgud projekteeris Reaalprojekt. 

Kokku 77 000-ruutmeetrise brutopinnaga ja 36 000-ruutmeetrise üüripinnaga kvartal koosneb kolmest hoonest ja neid ühendavast parkimismajast. Lisaks büroopindadele ja üürikorteritele tuleb kvartalisse 5000 ruutmeetrit erinevaid toitlustus- ja teeninduspindu, kvartalis asuvate ettevõtete töötajatele 25-meetrine ujula, spordiklubi ja mini-spaa, ilu- ja terviseteenused, ruumid konverentsideks, koosolekuteks ja sündmusteks. Kvartali kahekorruselisse maa-alusesse parklasse ja maapealsesse parkimismajja tuleb kokku 470 parkimiskohta ja autopesula, Eesti suurim jalgrataste siseparkla ja pesula ning riietus- ja duširuumid. 

Hoonete ette rajatakse väljak ning ehitatakse välja kaks uut juurdepääsuteed Imanta ja Võlvi tänavale, lisaks haljasala ning avalik park Veski tänava äärde, kust kulgeb läbi endist Härjapea jõge kergliiklustee. 

Projekteerimise vaates on tegemist Eesti mastaapseima projektiga, kus nii teede kui hoonete mudelid on lahendatud BIMi-s. BIM projekteerimise abil saab koostada koondmudeli, mida on võimalik kasutada nii konfliktide tuvastamiseks kui ka info haldamiseks kogu hoone elukaare jooksul. BIM projekteerimisest on saamas uus projekteerimisstandard, mille abil harjumuspärane joonis paberil asendub 3d infomudelitega ehk BIMiga. 

Kvartali arhitekt on Martin Aunin ning sisearhitekt Arhitekt11. Arendaja Kapiteli koguinvesteering kvartalisse on ligikaudu 100 miljonit eurot. Maa-aluste ehitustööde ja välistrasside rajamise lepingu maksumus on ligikaudu 14 miljonit eurot ning ehitustööd kestavad 19 kuud.

Kvartali projekteerimiskogemusest BIMi’s saab lähemalt kuulda 11. märtsil toimuval konverentsil BIMsummit 2021 https://www.bimsummit.ee/

Loe lisaks ERR lehelt.