Tallinn-Pärnu-Ikla km 70,2-78,8 Haimre-Konuvere lõigu 2+2 sõidurajaga maantee põhiprojekti koostamine

Reaalprojekt OÜ sõlmis mai lõpus Tallinn-Pärnu-Ikla km 70,2-78,8 Haimre-Konuvere lõigu 2+2 sõidurajaga maantee põhiprojekti koostamise lepingu. Lepinguks on üks osa riigitee nr 4 Tallinn Pärnu Ikla (E67) km 62,0 – 78,5 Päädeva-Konuvere lõigu I klassi maantee ehitusprojektist. Sellega jätkub Eesti ühe tihedama liiklussagedusega tee muutmine ohutumaks. Projekteerimisetööd on planeeritud lõpetada 2025 kevadel.

Vabariigi Valitsus teeb ettevalmistusi uue raudteeühenduse rajamiseks

Vabariigi Valitsus kavandab läbi viia liikuvusreformi ühistranspordi ümberkorraldamiseks. Reformi eesmärgiks on pakkuda reisijatele rohkem sõiduvalikuid ühistranspordi näol, et väheneks isiklikku sõiduauto kasutamine. Seejuures on oluline, et inimene saaks igapäevaselt mugavalt liikuda ühistranspordiga töökoha ja kodu vahel ning pääseda ligi suurematesse keskustesse. Raudteeliikluse pikendamine ja arendamine on Vabariigii Valitsuse kindel osa kogu ühistranspordivõrgu ümberkorraldusest. Liikuvusreformi osana planeeritakse raudtee ehitamist kuni Rohukülani. Olgugi, et raudtee ehituseks Vabariigi Valitsuse otsust käesoleval ajal veel ei ole, on ettevalmistavad tegevused juba aastaid käigus olnud.

Raudteeühendust Rohukülani on projekteeritud viies etapis. Ehitusload on olemas nelja etapi osas kuni Haapsaluni. Viienda etapi, ehk Haapsalu-Rohuküla raudteelõigu osas on ehitusloamenetlus alles käimas.

Reaalprojekt OÜ koostas 2022. aastal AS Eesti Raudtee tellimusel projektid Turba-Risti raudteelõigu ehituseks, 2023. aastal sõlmiti AS-iga Eesti Raudtee leping Haapsalu-Rohuküla raudteelõigu projekteerimiseks, mille projekteerimistööd on käesolevaks ajaks lõpetatud ning toimub ehituslubade menetlus.

Turba-Risti raudteelõiku oleks võimalik ehitama hakata sisuliselt kohe kui on olemas Vabariigi Valitsuse otsus ja rahastus. Turba-Risti raudtee ehituse rahalise kattena on riigil olemas CO2 vahendid, mis on juba 2024. aasta eelarves Riigikogu poolt vastu võetud. Küll aga ei ole otsustatud, kas need vahendid lähevad Turba-Risti raudtee jaoks või on seal mõni teine keskkonnasõbralik projekt. Turba-Risti vahelisel raudteelõigul teostatakse juba ehitustöödeks ette valmistava tööna raadamistöid.

Raudteeühenduse lahendus on projekteeritud selliselt, et juhul kui operaator Elron soovib käiku panna Tallinn-Haapsalu liini, siis on olemas perroonid ajaloolise jaamahoone taga (nii ajalooline kui ka planeeritud uus ooteplatvorm). Kui rongiühendust soovitakse ehitada välja kuni Rohukülani, siis ka see võimalus on olemas. Haapsalus on selleks Rohuküla suunal eraldi ooteplatvorm. See jääb jaamahoone otsast suurusjärgus 100-meetri kaugusele. Millised rongiliinid ja millal konkreetselt käivitatakse, see kõik sõltub Elronist. Vastavalt reaalsele vajadusele on taristu selleks ette valmistatud.

Alustatakse Juula ja Alu viaduktide ehitust

Verston ja Järelpinge Inseneribüroo OÜ tegid ühispakkumise Alu ja Juula maantee viaduktide ning Kodila raudteejaama ehituseks. Mõlema viaduktiga seotud teelõigu tööprojektid koostas Reaalprojekt OÜ.
Töid tellib Transpordiamet, finantseerija on Rail Baltic Estonia.

Juula viadukti ehitustööd toimuvad Rapla-Järvakandi-Kergu maantee kilomeetritel 3,9–4,7. Ehitusala jääb põldude ja metsa vahele. Sellel riigimaanteel sõidab ööpäevas keskmiselt 1700 autot, eelkõige kasutavad seda Järvakandi ja Kergu elanikud töölesõiduks Raplasse.

Alu maanteeviadukt jääb mööda tulevast raudteed minnes Juula viaduktist 5,5 kilomeetri kaugusele, kus raudteetrass ristub Rapla-Varbola maanteega. Ehitustööd toimuvad selle teelõigu kilomeetritel 2,8–3,9. Liiklussagedus on seal keskmiselt 985 sõidukit ööpäevas ning valdavalt kasutavad seda ümberkaudsed elanikud igapäevaste sõitude tegemiseks. Ehitusobjekti ala ümbritsevad põllud ja mets.

Juula viadukti ehitamist alustatakse märtsis raadamistöödega ning sellel ajal on seal sõidukite liikluskiirus piiratud. Samuti tehakse algust geodeetilise võrgu, ajutiste platside ja teede rajamisega. Märtsist kuni juuni lõpuni leiavad seal lisaks aset Eesti Lairiba Sihtasutuse sidetrassi ümberehitustööd. Alu maanteeviadukti tööpiirkonnas algavad märtsis ehitustööd kändude juurimisega ning kuu lõpus tehakse algust elektri- ja sidetrassi rajamisega, mille tõttu piiratakse antud teelõigul sõidukite kiirust.

Tegutsetakse selle nimel, et Alu ja Juula maanteeviaduktid valmiksid üheksa kuuga ehk tänavuse aasta detsembriks. Riigihankelepingu järgi on nende valmimise tähtaeg 2025. aasta september.

Lisaks saab lugeda siit:

https://rapla.ee/railbaltica#alu-ja-juula

Rail Baltica Ülemiste veeremidepoo põhi- ja tööprojektidele väljastati ehitusload

Tellija: OÜ Rail Baltic Estonia
Töö teostamise aeg: 12.2020 kuni 02.2024
Asukoht: Tallinna linna ja Rae valla piiril

Reaalprojekt OÜ poolt koostatud Rail Baltica Ülemiste veeremidepoo raudteede, hooldusteede, raudteega seotud rajatiste BIM põhiprojektile ning hooneväliste tehnovõrkude BIM tööprojektile väljastas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 21.02.2024 ehitusload.

Põhiprojektiga on lahendatud järgmised projektiosad:
• uus 1435 mm Rail Baltica raudtee
• raudtee hooldusteed
• rajatised, sh platvormid, tugimüürid, aiad

Tööprojektiga on lahendatud järgmised projektiosad:
• hoonevälised tehnovõrgud – elekter, side, valgustus, vesi, kanalisatsioon, sademevesi, küte.

Projekt on jätkuks varem koostatud Ülemiste terminali juurest algavale Rail Baltica trassiosale. 

Koostatud projektide realiseerimiseks on Rail Baltic Estonia 05.01.2024 sõlminud põhitrassi esimese lõigu ehituslepingu, mille koosseisu jääb ka osaline Ülemiste veeremidepoo muldkeha ehitus. Koos raudtee muldkehaga rajatakse ka vajalik drenaaž, kaablikanalisatsioonid, maaparandussüsteemid, tugimüürid ja teostatakse erinevate tehnovõrkude ümbertõstmised.

Ehitustöödega alustatakse juba käesoleva aasta kevadel.

Kanama-Valingu teelõigu ehitus

Valminud on Tallinna ringtee Kanama-Valingu teelõigu ehitus, mille projekteerimist vedas
OÜ Reaalprojekt. Meeskonda juhtisid Taavi Sadam ja Mikk Reier. Pildil uhked insenerid!

Haapsalu-Rohuküla vahelise raudteelõigu ehituse põhiprojekti koostamine kilomeetritel 0,9 kuni 8,3.

Vabariigi Valitsus on võtnud eesmärgiks Rohuküla-Tallinna vahelise raudteeühenduse loomise, mis on mõeldud nii reisijate kui ka kaubaveoks. Antud eesmärgi täitmiseks koostas Reaalprojekt OÜ AS Eesti Raudtee tellimusel põhiprojekti Haapsalu-Rohuküla lõigus, mis on viimasena projekteeritav lõik Rohuküla-Tallinna vahelises ühenduses. Haapsalu-Rohuküla raudtee rajamine toimub Lääne maavanema 13.10.2017 korraldusega nr 1-1/17/124 kehtestatud Lääne maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringuga „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine“ määratud raudteekoridoris.

Projekteeritav Haapsalu-Rohuküla raudteelõik asub Haapsalu linnas Lääne maakonnas. Ajalooliselt oli Haapsalu jaama plaanilahendus selline, et Haapsalust Rohukülla sõitmiseks tuli kasutada väljatõmbeteed Haapsalu jaama muulil ja seal veeremi sõidusuunda vahetada. Kavandatava raudteetrassi asukohas (kilomeetritel 2,1 – 8,2) paikneb ajaloolise militaarotstarbelise raudtee koridor koos osaliselt säilinud raudteemuldega, mis piirneb mõlemalt poolt metsa ja/või võsaga. Olemasoleval ajaloolisel raudteemuldel asub jalg- ja jalgrattatee. Haapsalu-Rohuküla raudteelõik oli lühike ca 8 km pikkune raudteeliin, mis ühendas Haapsalu linna Rohuküla sadamaga ning võimaldas ühendust Vormsi ja Hiiumaa sadamate kaudu mandri Eestiga. Liinil Tallinn–Haapsalu sõitsid regulaarsed reisirongid kuni 1995 aastani. Haapsalu-Rohuküla raudteelõik on hetkel suletud ja rongiliiklus puudub. Keila Haapsalu raudtee võeti lõplikult ülese 2004. aastal pärast seda, kui raudteetrass oli mitmes kohas kahjustatud. Raudteelõigu vana muldkeha on säilinud, kuigi osades kohtades võib leida niiskuskahjustusi või on raudteetamm rohtunud. Vana raudteetrass on olnud populaarne matkajate ja jalgratturite seas.

Rohuküla jaamas on rööbasteede plaanilahendus projekteeritud arvestades järgneva raudteeliikluse funktsionaalsusega: reisirongide pikkusega kuni 150m vastuvõtmine ja ärasaatmine ning perspektiivse võimalusega arvestada 2 reisirongi vahetuse või parkimisega (vajaliku ala pikkus 2x150m). Rohuküla jaamas on käesolevas projektis ette nähtud reisirongi vastuvõtu-ärasaate tupiktee koos lõuna poole jääva reisijate platvormiga mille pikkus on 150m ja laius 6,7m. Perspektiivis on arvestatud platvormi pikendamist kuni 167 meetrini, pikendades seda Haapsalu poole. Projekteerimisel on arvestatud, et perspektiivne lahendus näeb ette täiendava tupiktee väljaehitamise võimaluse lõunapoole reisijate ooteplatvormist, mida saab kasutada samuti reisijate vastuvõtu-ärasaate teena.

Uue raudtee rajamisega ehitatakse välja järgmised ülesõidu- ja käigukohad:

  • Kiltsi tee (tee nr 1830024) raudteeülesõidukoht (km 0+983) ja raudteeülekäigukoht (km 0+971);
  • Ranna tee (tee nr 1830072) raudteeülekäigukoht (km 1+797);
  • Kivisilla tee (tee nr 6740090) raudteeülekäigukoht (km 3+072);
  • Paralepa tee (tee nr 16120) raudteeülesõidukoht (km 4+948);
  • Nõmme tee (tee nr 6740083) raudteeülesõidukoht (km 6+215);
  • Lõppe tee (tee nr 6740333) raudteeülesõidukoht (km 7+837).

Uue raudtee rajamisega ehitatakse välja järgmised rajatised:

  • Peakraavi raudteesild 1+117;
  • Ungru oja raudteesild 3+868;
  • raudteetruup 7+806;
  • raudteetruup 6+687;
  • raudteetruup 4+965;
  • Rohuküla raudtee ooteplatvorm;
  • Kiltsi tee truup;
  • Ungru tee sild

Videot näed siin:

Kanama liiklussõlme eelprojekt

On valminud riigihange „Riigitee nr 4 Tallinn – Pärnu – Ikla km 15,0 – 28,5 Topi-Ääsmäe lõigu teeprojektide koostamine“ käigus koostatud Kanama liiklussõlme eelprojekt.

Projekti koostamise põhieesmärgiks on Saue vallas asuva olemasoleva 2+2 sõidurajaga maanteelõigu liikluslahenduse vastavusse viimine kiirusrežiimiga 120 km/h ning liiklusohutuse taseme tõstmine.

Vaata videot siit:
https://www.youtube.com/watch?v=t9QJlto5gLY

Tellija: Transpordiamet
Projekteerija: Reaalprojekt OÜ

Teostatud on Riigitee 11330 Järveküla-Jüri lõigu km 4,62-4,80 rekonstrueerimistööd

Kinnisvaravalduse AS tellimusel on teostatud Riigitee 11330 Järveküla-Jüri lõigu km 4,62-4,80 rekonstrueerimistööd.

Rekonstrueerimistööde põhiprojekti koostas Reaalprojekt OÜ.

Objekt asub Peetri alevikus, Rae vallas, Harju maakonnas. Rekonstrueeritud lõik asub riigiteel 11330 Järveküla-Jüri, mis on liigituse järgi kõrvalmaantee ning läbib Peetri alevikku. Põhiprojekti koostamise eesmärgiks oli riigitee 11330 Järveküla – Jüri KM 4,72 põhja küljele ehitatava Rimi kaupluse parkla mahasõidu projektlahenduse kavandamine ning sellest tulenevalt riigitee rekonstrueerimine vaadeldavas lõigus.

Projektiga rekonstrueeriti riigitee asfaltkate, muudeti bussipeatuse asukohta, kavandati osaliselt kanaliseeritud ristmik, rajati tõstetud tasapinnaga ning valgustatud jalakäijate ülekäigurada. Ülekäiguraja keskel on ohutussaar laiusega 2,0m.

Olemasolev parempoolne Hundisepa bussitasku nihutati lääne poole, et tekitada planeeritava kaupluse mahasõidu vasakpöörderajale ruumi. Bussipeatusesse rajati 15m pikkune bussiooteplatvorm koos ootekojaga. Bussiooteplatvorm on ühendatud olemasoleva jalgratta- ja jalgteega. Bussiooteplatvormi katte laiuseks on 2,1m ning ühendustee bussiooteplatvormi ja olemasoleva jalgratta- ja jalgtee vahel on 3,0m laiuse kattega. Vasakpoolne Hundisepa bussipeatus rekonstrueeriti. Bussipeatusse rajati 13m pikkune bussiooteplatvorm ja ootekoda. Bussiooteplatvorm ja varem projekteeritud jalgtee ühendati trepi ja jalgteega. Projekteeritud trepp on 2,52m lai ning bussiooteplatvormi katte laiuseks on 2,1m.

Kaupluse mahasõit rajati laia asfaltkattega, et tagada kauplust teenindava raskeliikluse juurdepääs. Mahasõidule juurdepääsuks ehitati maanteele vasakpöörderada. Mahasõidul on keelatud kaupluse kinnistult parempöörded C-kategooria sõidukitele liiklusohutuslikel kaalutlustel. Mahasõidul on jalakäijate ülekäigurada koos ohutussaarega. Kaupluse mahasõidust ida poole on projekteeritud sõiduradade vaheline eraldussaar.

Kaliküla lõigu projekteerimine

Reaalprojekt OÜ sõlmis 2023. aasta juulis Transpordiametiga projekteerimistööde töövõtulepingu Riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa (E263) Kaliküla lõigu km 126,0-128,7 2+2 ristlõikega maantee ning eritasandilise liiklussõlme projekteerimiseks.

Projekti eesmärgiks on projekteerida 2+2 ristlõikega maantee koos eritasandilise liiklussõlmega vastavalt maakonnaplaneeringuid täpsustavale teemaplaneeringule „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0-183,0“. Projekteerimistöö koosseisus oleva eritasandilise liiklussõlme projekti koostamise eesmärgiks on riigitee 2 km 128,0 asuval samatasandilisel Kaliküla ristmikul pöörete ohutumaks muutmine 2+1 ristlõikega maantee põhimõtet muutmata. Projekteeritav lahendus tuleb ühildada Skepast&Puhkim OÜ töös nr 2020-0042 „Riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojekt. Põltsamaa möödasõit“ projekteeritud lahendustega.

Projektid koostatakse BIM-s (ehitise infomudelina), mille tulemusena on võimalik järgmistes teeelukaare etappides digitaalsete infomudelite kasutamise ja haldamise kasutuselevõtmine. Projekteerimistööde mahus viiakse läbi ka keskkonnamõju eelhinnangu koostamine.

Kaliküla lõigu eeldatavad ehitusaastad teehoiukavas on 2028-2030 a. koos Põltsamaa möödasõiduga.

Vana-Narva mnt ja Saha-Loo tee rekonstrueerimistööd

Transpordiameti tellimusel lõppesid 2023. aasta juulikuus 2022. aasta suvel alustatud Riigitee nr 11608 Vana-Narva mnt km 0,0-1,1 ja riigitee nr 11607 Saha-Loo tee km 0,4-1,82 rekonstrueerimistööd.

Rekonstrueerimistööde eel- ja põhiprojekti koostas Reaalprojekt OÜ.

Vastavalt tellija lähteülesandele oli rekonstrueerimistööde eesmärgiks Viimsi vallas Laiakülas asuvate olemasolevate Vana-Narva mnt ca 1,1 km pikkuse lõigu ning Maardu linnas asuva Saha-Loo tee ca 1,4 km pikkuse teelõigu rekonstrueerimine. Olemasolevad teed on asfaltkattega, kuid nende katted olid amortiseerunud. Samuti puudus piirkonnas valdavalt kergliiklusteede võrgustik.

Rekonstrueerimistööde teostamiseks koostatud põhiprojektis tuli ette näha teede laiendamine, mis sisaldab tee katendi ning muldkeha remonti ja laiendamist (sh täiendavad bussipeatused, olemasolevad ristmikud ja mahasõidud, teeületuskohad, kergliiklusteed, vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendite asendamine jmt), et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada katendi kandevõimet. Põhiprojektis kavandati suurema liiklussagedusega ristmikud osaliselt kanaliseeritavatena (eraldi vasakpöörde rajad). Vana-Narva mnt ja Saha-Loo tee ristumiskohta projekteeriti üherajaline ringristmik. Põhiprojektis oli lisaks eelprojekti töömahule vajalik projekteerida Saha-Loo teel olemasoleva teekatte kokku viimine Iru ringristmikuga (tasandusfrees, ülekate ja kaasnevad tööd).

Tööde mahus projekteeriti ka puuduolev tänavavalgustus, ringristmiku piirkonnas sademeveekanalisatsioon ning teostati olemasoleva gaasitrassi ümbertõstmine.

Põhiprojekti alusel teostatud tööd on järgmised:

  • Projekteeritud sõiduteed 2,12 km.
  • Projekteeritud jalgteed 2,48 km.
  • Projekteeritud elektri ja sidetrass 5,84 km.
  • Tänavavalgustuse valgustite vahetus 109 tk.
  • Tänavavalgustuse mastide vahetus 109 tk.
  • Projekteeritud sademevee trassid 0,063 km.

Narva-Jõesuu kalurisadama rekonstrueerimine

Narva-Jõesuu Linnavalitsuse tellimusel on Reaalprojekt OÜ alustanud Narva-Jõesuu kalurisadama rekonstrueerimise II etapi projekti koostamisega.

29.06.2023 sõlmitud lepingu mahus on ette nähtud koostada rekonstrueerimise projekt nii kalurisadamale kui ka sadama juurdepääsuteeks olevale Kalda tänavale alates J. Poska tänavast.

Projektiga lahendatakse:

  • Teed ja liikluskorraldus koos välisvalgustusega
  • Sadamahoone kontorisoojaku ja sanitaarsoojaku näol
  • Lossimiskoht ja slipi ujuvkai
  • Kalurisadama territooriumi videovalve
  • Kanalisatsioon
  • Elektrivarustus
  • Kaikindlustus väikelaevade sildumiseks
  • Haljastus

Projekti tähtaeg on 12 kuud.

Küti tee ja Pargi tee rekonstrueerimistööd

Rae Vallavalitsuse tellimusel teostati Peetri alevikus Küti tee ja Pargi tee ringristmik ning Pargi tee (Küti tee-Peetri tee) rekonstrueerimine. Rekonstrueerimistööde projekti koostas Reaalprojekt OÜ.

Vastavalt tellija lähteülesandele tuli koostada Pargi tee ja ringtee ehituse põhiprojekt, mille alusel on võimalik ehitada nõuetele vastav sõidutee, ringtee ning kergliiklusteede ohutu ühendamine. Ehitustööde teostamise eesmärgiks on suurendada liiklejate ohutust antud piirkonnas, parandada ning teostada uute kergliiklusteede liitumine olemasoleva kergliiklusteede võrgustikuga. Tööde mahus projekteeriti ka puuduolev tänavavalgustus.

Objekti valmimis tähtaeg on 31.08.2023 a.

Põhiprojektis teostatud tööd on järgmised:

  • Projekteeritud teid 0,7 km.
  • Projekteeritud sidekanalisatsioon 0,37 km.
  • Projekteeritud elektritrass 0,37 km.
  • Tänavavalgustuse valgustite vahetus 16 tk.
  • Tänavavalgustuse mastide vahetus 18 tk.
  • Projekteeritud gaasitrass 0,26 km.
  • Projekteeritud vee ja kanalisatsiooni trassid 0,38 km.
Küti tee ja Pargi tee ringristmik