Reaalprojekt OÜ poolt projekteeritud riigitee Tallinna–Pärnu–Ikla km 70,2–78,8 Haimre–Konuvere teelõik, mis kujundatakse 2+2 sõidurajaga maanteeks, on jõudnud ehituslepinguni. Neljarajalise teelõigu rajamine aitab oluliselt parandada liiklusvoogude sujuvust ja ohutust antud piirkonnas, vähendades ummikuid ja suurendades sõidumugavust. Projekti elluviimine on oluline samm regionaalse infrastruktuuri arendamisel ning toetab piirkonna majanduslikku ja sotsiaalset arengut.
Ehitustööd algavad 2026 aasta alguses ja nende valmimist on oodata 2027 aasta sügisel.
Tallinna ringtee Kanama viadukti ja Rahula kogujatee ehitustööd on lõppenud
Reaalprojekt OÜ-l on hea meel teatada, et Tallinna ringtee Kanama viadukti ja Rahula kogujatee ehitustööd on edukalt lõpetatud. Tegemist oli olulise taristuprojektiga, mille eesmärk oli parandada liiklusohutust ja sujuvust Tallinna ringtee lõunaosas.
Meie vastutasime nii põhiprojekti kui tööprojekti koostamise eest, tagades tehnilise täpsuse, keskkonnasäästlikkuse ja tulevikku vaatava lahenduse. Koostöös tellija ja ehituspartneritega viidi tööde käigus ellu mitmeid insenertehnilisi uuendusi, mis aitavad kaasa piirkonna liiklusvoogude paremale korraldusele.
Reaalprojekt OÜ poolt projekteeritud ehitis on saanud ehituslepingu.
Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet on sõlminud lepingu Endla tänava raudteeviadukti alla kahe uue kergliiklustunneli rajamiseks Kristiine linnaosas. Projekt hõlmab jalakäijate ja ratturite turvalist läbipääsu raudtee alt ning on oluline samm Kristiine liiklussõlme kujundamisel.
Reaalprojekt OÜ-l on hea meel, et Merko Ehitus Eesti AS ja GRK Eesti AS konsortsium on usaldanud meid Rail Baltic Harjumaa IV trassilõigu ehitusel projekteerimistööde eest vastutama. Täpsemalt saab lugeda siit:
Tallinn-Pärnu-Ikla km 70,2-78,8 Haimre-Konuvere lõigu 2+2 sõidurajaga maantee põhiprojekti koostamine
Reaalprojekt OÜ sõlmis mai lõpus Tallinn-Pärnu-Ikla km 70,2-78,8 Haimre-Konuvere lõigu 2+2 sõidurajaga maantee põhiprojekti koostamise lepingu. Lepinguks on üks osa riigitee nr 4 Tallinn Pärnu Ikla (E67) km 62,0 – 78,5 Päädeva-Konuvere lõigu I klassi maantee ehitusprojektist. Sellega jätkub Eesti ühe tihedama liiklussagedusega tee muutmine ohutumaks. Projekteerimisetööd on planeeritud lõpetada 2025 kevadel.
Vabariigi Valitsus teeb ettevalmistusi uue raudteeühenduse rajamiseks
Vabariigi Valitsus kavandab läbi viia liikuvusreformi ühistranspordi ümberkorraldamiseks. Reformi eesmärgiks on pakkuda reisijatele rohkem sõiduvalikuid ühistranspordi näol, et väheneks isiklikku sõiduauto kasutamine. Seejuures on oluline, et inimene saaks igapäevaselt mugavalt liikuda ühistranspordiga töökoha ja kodu vahel ning pääseda ligi suurematesse keskustesse. Raudteeliikluse pikendamine ja arendamine on Vabariigii Valitsuse kindel osa kogu ühistranspordivõrgu ümberkorraldusest. Liikuvusreformi osana planeeritakse raudtee ehitamist kuni Rohukülani. Olgugi, et raudtee ehituseks Vabariigi Valitsuse otsust käesoleval ajal veel ei ole, on ettevalmistavad tegevused juba aastaid käigus olnud.
Raudteeühendust Rohukülani on projekteeritud viies etapis. Ehitusload on olemas nelja etapi osas kuni Haapsaluni. Viienda etapi, ehk Haapsalu-Rohuküla raudteelõigu osas on ehitusloamenetlus alles käimas.
Reaalprojekt OÜ koostas 2022. aastal AS Eesti Raudtee tellimusel projektid Turba-Risti raudteelõigu ehituseks, 2023. aastal sõlmiti AS-iga Eesti Raudtee leping Haapsalu-Rohuküla raudteelõigu projekteerimiseks, mille projekteerimistööd on käesolevaks ajaks lõpetatud ning toimub ehituslubade menetlus.
Turba-Risti raudteelõiku oleks võimalik ehitama hakata sisuliselt kohe kui on olemas Vabariigi Valitsuse otsus ja rahastus. Turba-Risti raudtee ehituse rahalise kattena on riigil olemas CO2 vahendid, mis on juba 2024. aasta eelarves Riigikogu poolt vastu võetud. Küll aga ei ole otsustatud, kas need vahendid lähevad Turba-Risti raudtee jaoks või on seal mõni teine keskkonnasõbralik projekt. Turba-Risti vahelisel raudteelõigul teostatakse juba ehitustöödeks ette valmistava tööna raadamistöid.
Raudteeühenduse lahendus on projekteeritud selliselt, et juhul kui operaator Elron soovib käiku panna Tallinn-Haapsalu liini, siis on olemas perroonid ajaloolise jaamahoone taga (nii ajalooline kui ka planeeritud uus ooteplatvorm). Kui rongiühendust soovitakse ehitada välja kuni Rohukülani, siis ka see võimalus on olemas. Haapsalus on selleks Rohuküla suunal eraldi ooteplatvorm. See jääb jaamahoone otsast suurusjärgus 100-meetri kaugusele. Millised rongiliinid ja millal konkreetselt käivitatakse, see kõik sõltub Elronist. Vastavalt reaalsele vajadusele on taristu selleks ette valmistatud.
Alustatakse Juula ja Alu viaduktide ehitust
Verston ja Järelpinge Inseneribüroo OÜ tegid ühispakkumise Alu ja Juula maantee viaduktide ning Kodila raudteejaama ehituseks. Mõlema viaduktiga seotud teelõigu tööprojektid koostas Reaalprojekt OÜ. Töid tellib Transpordiamet, finantseerija on Rail Baltic Estonia.
Juula viadukti ehitustööd toimuvad Rapla-Järvakandi-Kergu maantee kilomeetritel 3,9–4,7. Ehitusala jääb põldude ja metsa vahele. Sellel riigimaanteel sõidab ööpäevas keskmiselt 1700 autot, eelkõige kasutavad seda Järvakandi ja Kergu elanikud töölesõiduks Raplasse.
Alu maanteeviadukt jääb mööda tulevast raudteed minnes Juula viaduktist 5,5 kilomeetri kaugusele, kus raudteetrass ristub Rapla-Varbola maanteega. Ehitustööd toimuvad selle teelõigu kilomeetritel 2,8–3,9. Liiklussagedus on seal keskmiselt 985 sõidukit ööpäevas ning valdavalt kasutavad seda ümberkaudsed elanikud igapäevaste sõitude tegemiseks. Ehitusobjekti ala ümbritsevad põllud ja mets.
Juula viadukti ehitamist alustatakse märtsis raadamistöödega ning sellel ajal on seal sõidukite liikluskiirus piiratud. Samuti tehakse algust geodeetilise võrgu, ajutiste platside ja teede rajamisega. Märtsist kuni juuni lõpuni leiavad seal lisaks aset Eesti Lairiba Sihtasutuse sidetrassi ümberehitustööd. Alu maanteeviadukti tööpiirkonnas algavad märtsis ehitustööd kändude juurimisega ning kuu lõpus tehakse algust elektri- ja sidetrassi rajamisega, mille tõttu piiratakse antud teelõigul sõidukite kiirust.
Tegutsetakse selle nimel, et Alu ja Juula maanteeviaduktid valmiksid üheksa kuuga ehk tänavuse aasta detsembriks. Riigihankelepingu järgi on nende valmimise tähtaeg 2025. aasta september.
Rail Baltica Ülemiste veeremidepoo põhi- ja tööprojektidele väljastati ehitusload
Tellija: OÜ Rail Baltic Estonia Töö teostamise aeg: 12.2020 kuni 02.2024 Asukoht: Tallinna linna ja Rae valla piiril
Reaalprojekt OÜ poolt koostatud Rail Baltica Ülemiste veeremidepoo raudteede, hooldusteede, raudteega seotud rajatiste BIM põhiprojektile ning hooneväliste tehnovõrkude BIM tööprojektile väljastas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 21.02.2024 ehitusload.
Põhiprojektiga on lahendatud järgmised projektiosad: • uus 1435 mm Rail Baltica raudtee • raudtee hooldusteed • rajatised, sh platvormid, tugimüürid, aiad
Tööprojektiga on lahendatud järgmised projektiosad: • hoonevälised tehnovõrgud – elekter, side, valgustus, vesi, kanalisatsioon, sademevesi, küte.
Projekt on jätkuks varem koostatud Ülemiste terminali juurest algavale Rail Baltica trassiosale.
Koostatud projektide realiseerimiseks on Rail Baltic Estonia 05.01.2024 sõlminud põhitrassi esimese lõigu ehituslepingu, mille koosseisu jääb ka osaline Ülemiste veeremidepoo muldkeha ehitus. Koos raudtee muldkehaga rajatakse ka vajalik drenaaž, kaablikanalisatsioonid, maaparandussüsteemid, tugimüürid ja teostatakse erinevate tehnovõrkude ümbertõstmised.
Ehitustöödega alustatakse juba käesoleva aasta kevadel.
Kanama-Valingu teelõigu ehitus
Valminud on Tallinna ringtee Kanama-Valingu teelõigu ehitus, mille projekteerimist vedas OÜ Reaalprojekt. Meeskonda juhtisid Taavi Sadam ja Mikk Reier. Pildil uhked insenerid!
Haapsalu-Rohuküla vahelise raudteelõigu ehituse põhiprojekti koostamine kilomeetritel 0,9 kuni 8,3.
Vabariigi Valitsus on võtnud eesmärgiks Rohuküla-Tallinna vahelise raudteeühenduse loomise, mis on mõeldud nii reisijate kui ka kaubaveoks. Antud eesmärgi täitmiseks koostas Reaalprojekt OÜ AS Eesti Raudtee tellimusel põhiprojekti Haapsalu-Rohuküla lõigus, mis on viimasena projekteeritav lõik Rohuküla-Tallinna vahelises ühenduses. Haapsalu-Rohuküla raudtee rajamine toimub Lääne maavanema 13.10.2017 korraldusega nr 1-1/17/124 kehtestatud Lääne maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringuga „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine“ määratud raudteekoridoris.
Projekteeritav Haapsalu-Rohuküla raudteelõik asub Haapsalu linnas Lääne maakonnas. Ajalooliselt oli Haapsalu jaama plaanilahendus selline, et Haapsalust Rohukülla sõitmiseks tuli kasutada väljatõmbeteed Haapsalu jaama muulil ja seal veeremi sõidusuunda vahetada. Kavandatava raudteetrassi asukohas (kilomeetritel 2,1 – 8,2) paikneb ajaloolise militaarotstarbelise raudtee koridor koos osaliselt säilinud raudteemuldega, mis piirneb mõlemalt poolt metsa ja/või võsaga. Olemasoleval ajaloolisel raudteemuldel asub jalg- ja jalgrattatee. Haapsalu-Rohuküla raudteelõik oli lühike ca 8 km pikkune raudteeliin, mis ühendas Haapsalu linna Rohuküla sadamaga ning võimaldas ühendust Vormsi ja Hiiumaa sadamate kaudu mandri Eestiga. Liinil Tallinn–Haapsalu sõitsid regulaarsed reisirongid kuni 1995 aastani. Haapsalu-Rohuküla raudteelõik on hetkel suletud ja rongiliiklus puudub. Keila Haapsalu raudtee võeti lõplikult ülese 2004. aastal pärast seda, kui raudteetrass oli mitmes kohas kahjustatud. Raudteelõigu vana muldkeha on säilinud, kuigi osades kohtades võib leida niiskuskahjustusi või on raudteetamm rohtunud. Vana raudteetrass on olnud populaarne matkajate ja jalgratturite seas.
Rohuküla jaamas on rööbasteede plaanilahendus projekteeritud arvestades järgneva raudteeliikluse funktsionaalsusega: reisirongide pikkusega kuni 150m vastuvõtmine ja ärasaatmine ning perspektiivse võimalusega arvestada 2 reisirongi vahetuse või parkimisega (vajaliku ala pikkus 2x150m). Rohuküla jaamas on käesolevas projektis ette nähtud reisirongi vastuvõtu-ärasaate tupiktee koos lõuna poole jääva reisijate platvormiga mille pikkus on 150m ja laius 6,7m. Perspektiivis on arvestatud platvormi pikendamist kuni 167 meetrini, pikendades seda Haapsalu poole. Projekteerimisel on arvestatud, et perspektiivne lahendus näeb ette täiendava tupiktee väljaehitamise võimaluse lõunapoole reisijate ooteplatvormist, mida saab kasutada samuti reisijate vastuvõtu-ärasaate teena.
Uue raudtee rajamisega ehitatakse välja järgmised ülesõidu- ja käigukohad:
Kiltsi tee (tee nr 1830024) raudteeülesõidukoht (km 0+983) ja raudteeülekäigukoht (km 0+971);
Ranna tee (tee nr 1830072) raudteeülekäigukoht (km 1+797);
Kivisilla tee (tee nr 6740090) raudteeülekäigukoht (km 3+072);
Paralepa tee (tee nr 16120) raudteeülesõidukoht (km 4+948);
Nõmme tee (tee nr 6740083) raudteeülesõidukoht (km 6+215);
Lõppe tee (tee nr 6740333) raudteeülesõidukoht (km 7+837).
Uue raudtee rajamisega ehitatakse välja järgmised rajatised:
Peakraavi raudteesild 1+117;
Ungru oja raudteesild 3+868;
raudteetruup 7+806;
raudteetruup 6+687;
raudteetruup 4+965;
Rohuküla raudtee ooteplatvorm;
Kiltsi tee truup;
Ungru tee sild
Videot näed siin:
Kanama liiklussõlme eelprojekt
On valminud riigihange „Riigitee nr 4 Tallinn – Pärnu – Ikla km 15,0 – 28,5 Topi-Ääsmäe lõigu teeprojektide koostamine“ käigus koostatud Kanama liiklussõlme eelprojekt.
Projekti koostamise põhieesmärgiks on Saue vallas asuva olemasoleva 2+2 sõidurajaga maanteelõigu liikluslahenduse vastavusse viimine kiirusrežiimiga 120 km/h ning liiklusohutuse taseme tõstmine.
