Noored – on aeg valida eriala!
Õppige teedeehitust ja geodeesiat TalTechis.
Reaalprojekt OÜ ootab väga noori huvilisi insenere oma meeskonda ja on osaline Peep Sürje fondi toetamisel.
Peep Sürje nimelise teedeehituse ja geodeesia fondi eesmärk on luua üliõpilastele paremad võimalused keskendumaks õpingutele, et tagada eriala kestlik areng.
2021 aasta stipendiumite üleandmine on siin:
https://taltech.ee/uudised/jagati-valja-jarjekordsed-peep-surje-nimelised-stipendiumid-0
Endla tänaval paikneva Kristiine raudteeviadukti külgedele kavandatavate kergliiklustunnelite projektlahendusega on loodud jalakäijatele ja kergliiklejatele ohutu läbipääs Tallinna kesklinna piiril kulgevast raudteetammist maapinna tasandile rajatavate tunnelite kaudu. Tunnelid paiknevad olemasolevate kergliiklusteede ning ülekäiguradade sihis ning tagavad seeläbi ühenduse olemasoleva Tallinna kergliiklusteede võrgustikuga. Tunnelid on projekteeritud olemasoleva raudteeviadukti konstruktsioonide kõrvale.
Projekteerimisel on arvestatud, et tunnelid oleksid võimalikult avarad. Tunnelid on 6 meetri laiused ning neid läbivate kergliiklusteede laius on 5 meetrit. Tunnelist väljudes on teede katted viidud kokku olemasolevate 3 meetri laiuste kergliiklusteedega. Endla tänavast põhja poole jääva tunneli pikkus on 22,8 meetrit. Tänavast lõuna poole jääv tunnel on 24 meetri pikkune, kuna paikneb raudteetammi suhtes nurga all.
Tunnelitesse paigaldatakse modernne kujundusvalgustus, mis muudab tunneli samaaegselt ohutuks ja ka elavaks, pakkudes ruumilisust, mängulisust ja efektsust. Valgustus on lahendatud klaasseina taha paigaldatavate hooldevabade pixel juhitavate LED fullcolor valgustitega.
Tellija: Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet
Teostamise aeg: juuli 2020 – detsember 2021
Asukoht: Tallinna linn, Endla tänava raudteeviadukt.
Veeremidepood projekteerivad Reaalprojekt OÜ ja NORD PROJEKT AS.
Veeremidepoo ehitatakse Tallinna linna ja Rae valla piirile. Depoos hakkab toimuma esmajoones selliste rongikoosseisude remont ja hooldus, mille lõppjaamaks on Rail Baltica Ülemiste reisiterminal, kuid hoolduskeskus peab omama valmisolekut pakkuma hooldus- ja remonditeenuseid ka ülejäänud Rail Baltica 1435mm rööpmelaiusel liikuvale rongipargile. Depoo peab võimaldama reisirongipargi parkimist ja teiste vajalike funktsioonide teostamist. Hoonestuse koosseisus teostatakse ka liiklusjuhtimiskeskuse, administratiivhoone ning depoo teenindamiseks vajalike ladude, tehnoruumide, pesula jmt projekteerimine.
Reisiveeremi hoolduseks ja remondiks mõeldud depoosse mahub samal ajahetkel 7 rongikoosseisu, Rail Baltica opereerimisplaani järgi hakkab taristul liikuma 26 kiirrongi ja 16 regionaalrongi. Veeremidepoo hakkab valmimisel andma tööd 60-120 inimesele.
Projekteerimistööd lõppevad 2022. aasta sügisel.
Veeremidepoo projekteerimistööde maksumuseks on 1,86 (+km) miljonit eurot.
Veeremidepoost valminud eskiislahenduse põhjal koostatud 3D visualiseeringut vaata siin.
Reaalprojekt OÜ poolt koostatud Topi-Saue ühendustee projekti alusel teostatud ehitustööd on valminud november 2021 a.
Projekti eesmärgiks oli Topi-Saue ühendustee kavandamine lõigus Kuuseheki tänav kuni Gate Tallinn arendus. Projekti raames kavandati 1,9 km sõiduteed; 1,9 km jalgratta- ja jalgteed; Vääna jõe raudbetoonsild ning Kuuseheki tänava ringristmik.
Rajatud uus ühendustee on otseühendus Saue linna ja Topi ristmiku vahel, mis ühtlasi vähendab liikluskoormust Tallinna ringtee ning Tõkke ja Vana-Keila maantee liiklussõlmedes.
Ehitustööd teostas AS YIT Eesti.
Lähemalt saad lugeda siit:
https://www.postimees.ee/7392890/saue-linna-ja-laagri-alevikku-uhendav-tee-on-valmis-avamiseks
Reaalprojekt OÜ koostas Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti tellimusel 2020. aastal insenertehnilise projekti Tallinna linnas asuva J.Poska tänava ca 750 m tänavalõigu rekonstrueerimistööde teostamiseks. Tööde mahtu kuulus ka tehnovõrkude ühendamisega seonduvalt 80-meetrine Vesivärava tänava lõik Gonsiori tn ja J.Poska tn vahel ning sademevee kollektori rajamine Narva maantee ja Reidi tee vahelisel lõigul.
J.Poska tänav asub Tallinna miljööväärtuslikus piirkonnas, mille tõttu oli tänavaruumi lahenduse kavandamisel oluline arvestada nii kõigi liiklejate vajaduste, piirkonna elanike ootuste kui ka ajaloo- ja kultuuripärandi hoidmisega. Ühe huvitavama näitena ajalooväärtuste säilitamisest võiks esile tuua tänaval paikneva 1928-1929 aastatest pärineva tänavavalgustuse kandeposti, mida rekonstrueeritud tänaval enam otseselt vaja ei olnud, kuid mis rekonstrueerimistööde käigus siiski olulise linnaruumi elemendina väärikalt eksponeeritud sai. Tänavale istutati läänepärnad, hobukastanid ja pooppuud, mis pakuvad jalutajaile silmailu ja hoiavad ka linnaõhu puhtamana.
Piirkonnale sobivalt kavandati sillutiskiviga kaetud jalgteed mõlemale poole tänavat, teede ääres on kuus pingi ja prügikastiga varustatud puhkekohta. Filtri tee ja Kadrioru rattateede ühendamiseks rajati kahesuunaline jalgrattatee paarisnumbritega hoonete poolsele teeküljele ning see eraldati sõiduteest äärekiviga.
Liikluskorraldus Poska tänaval jäi varasemaga võrreldes enamasti samaks – autoliiklus on jätkuvalt ühesuunaline ja suurim lubatud piirkiirus endiselt 30 km/h. Parkimiskorraldust muudeti korrapärasemaks ja arusaadavamaks. Liikluse rahustamiseks rajati ristumised Vesivärava, F. J. Wiedemanni ja L. Koidula tänavaga tõstetud ristmikena ning sõiduteele ehitati välja kaks täiendavat teekünnist.
Koostatud projekti alusel rekonstrueeriti ka kõik tehnovõrgud ja tänavavalgustus ning rajati uus sadeveekollektor, millega loodi eeldus ka teiste piirkonna tänavate järk-järguliseks rekonstrueerimiseks.
J. Poska tänava rekonstrueerimistööd on lõppenud ning tänav on liiklemiseks avatud. Remondi tulemusena sai tänav täiesti uue ilme ja liiklustingimused paranesid märgatavalt.
J. Poska tänava rekonstrueerimistöid teostas OÜ RTS Infraehitus.
Reaalprojekt OÜ poolt koostatud insenertehnilise projekti alusel alustati Filtri teed Kadrioru ja Ülemiste ühisterminaliga ühendava kergliiklustee teise etapi ehitustöödega 2021. aasta veebruaris. Tööde käigus rajati Eestis esmakordse lahendusena kaheosaline kergliiklustee sild koos vaateplatvormiga. Sild ühendab omavahel Majaka asumit ja Kadriorgu.
Projekti eesmärgiks oli luua Tallinna linna elanikele ja külastajatele senisest oluliselt paremad tingimused linnaosade vaheliseks kergliikluseks. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet tellis projektis ette nähtud ehitustööd kahes etapis. Projekti esimeses etapis ehitati 2020. aastal välja enam kui kahe kilomeetri pikkune kergliiklustee Filtri tee ja Kadrioru vahel ning teises etapis 200-meetrine teelõik Gonsiori ja Majaka tänavate ühendamiseks koos kaheosalise kergliiklussilla ja vaateplatvormiga.
Rajatav sild võimaldab sujuva ülemineku Majaka tänava kergliiklusteelt Filtri tee, Gonsiori ja Poska tänavate suunas kulgevatele kergliiklusteedele. Suuremas pildis hakkab sild ühendama omavahel Lasnamäe, Pirita ja Kesklinna kergliiklusteede võrgustikku.
Kergliiklustee ehitustööd teostas TREF Nord AS.
Ehitustöid rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmest „Linnapiirkondade jätkusuutlik areng“.
Objekti avamine toimus 15.10.2021 kell 10.00
Reaalprojekti meeskonnal on rõõm teatada, et oleme kolinud uude õdusasse kontorisse Manta Majas, III korrusel, aadressil Vabaduse pst 174B,Tallinn., 10917.
Olete kõik oodatud meid külastama.
Tulemusrikast koostööd soovides ka uues kontoris
Reaalprojekt OÜ
20 aastat kasvu: üle tuhande projekti ja 120 meeskonnaliiget neljas riigis
Kahekümnendat tegevusaastat tähistav Reaalprojekt pakub taristute projekteerimise täisteenust ning on aja jooksul aidanud ellu viia üle 1000 erineva projekti. Ettevõte on kasvanud üheks suurimaks projekteerimisteenuse pakkujaks Eestis ning on asutanud tütarettevõtted Eestis, Lätis, Leedus ja Rootsis.
20 sünnipäeva tähistamise eel vestlesime ettevõtte asutajate ja juhtide – Miku ja Guidoga Reaalprojekti tekkest, käekäigust ning tulevikusuundadest.
Kuidas Reaalprojekt alguse sai?
Reaalprojekti eellugu sai alguse 25 aastat tagasi kui 1996. aastal kohtusid ehitusettevõttes TREV-2 kaks teedeehitajat – noor projektijuht Mikk Reier ja tema objektile lisandunud noor insener Guido Laagus. Noored insenerid sisustasid talvel oma aega lisaks AutoCadis teemärkide joonistamisele ka tulevikuplaanide tegemisega. Miku ja Guido selge huvi oli teedeehitus ning 1996. aastal loodi nende eestvedamisel TREV-2 projektgrupp ja 1998.a. projekteerimisettevõte Teedeekspert. TREV-2 keskendus oma tegevuses peamiselt ehitusele, ent Mikk, Guido ning koos nendega Raul Binsol (kahjuks tänaseks manalateele läinud) usaldasid oma kirge, haridust ja ärivaistu ning otsustasid hakata iseenda tööandjaks. 2001. aastal asutati ühiselt Reaalprojekt OÜ.
Mikk ja Guido räägivad elavalt, et üheks esimeseks väljakutseks osutus ettevõttele nime leidmine. Nime otsiti pikalt, ent kõigile kolmele meeldivat ideaalversiooni ei tekkinud ja sõelale jäi Miku ettepanek, Reaalprojekt – teeme reaalseid, elluviidavaid projekte. Nii, reaalseid projekte tehes, on järjepidevalt kasvades ühiselt tegutsetud juba 20 aastat.
Üle 1000 projekti ja Eesti suurim raudteeprojekteerija
Reaalprojekti tegevust reguleerib küllaltki keeruline turg, ent ettevõttest on 20 aastaga saanud Eesti suurim infrastruktuuri konsultatsiooni ettevõte. 2020. aastal ulatus ettevõtte käibemaht 5,5 miljoni euroni.
Töid valides huvitavad Reaalprojekti suuremad ja erilisemad tööd. Olulise tähisena saab välja tuua aasta 2013, mil alguse said raudteeprojektid. Nimelt oli Reaalprojekt ainuke Eesti ettevõte, kes julges vastu võtta väljakutse ning tegi koos Hendrikson & Ko OÜ-ga ning rahvusvahelise meeskonnaga pakkumise Rail Baltic 1435 raudtee projekteerimise hankes osalemiseks. Tänaseks on suur osa ettevõtte tööst juba 8 aastat seotud mastaapse projektiga, mille tellimused annavad enam kui 40% firma kogukäibest. Reaalprojektist on saanud Eesti suurim raudteeprojekteerija.
Reaalprojekt osaleb aktiivselt Rail Baltica põhiprojektis kogu Eesti ulatuses ning portfelli on kogunenud väga esinduslikud raudteeprojektid. Nimelt ollakse Rail Baltica esindusvärava ehk Ülemiste raudteeinfrastruktuuri projekti peatöövõtja. Meil on töös Ülemistel paikneva Rail Baltica ühe olulisema ja suurima veeremidepoo projekt.
Suuri Rail Baltica’ga seotult on tehtud veel: Tallinna ringraudtee eskiis-, Muuga sadama raudteejaama kontseptsioon-, Ülemiste terminal, Pärnu kaubaterminali ja Soodevahe raudteeinfra depoo kontseptsioonid.
Lisaks Rail Balticale on aja jooksul projekteeritud üle 1000 objekti. Neist paljud suured ja kogu Eestile olulised. Näiteks vast valminud Tallinn-Tartu maantee neljarealine lõik, Jänese raudteesild või veel praegugi ehituses olev Võõbu-Mäo neljarealine lõik, Poska tn rekonstrueerimine ja Ikea kaubanduskeskus.
Uutest suurematest võib eraldi välja tuua väga põneva projektina töös oleva nn. Tallinna väikese ringtee koos Tallinna lennuvälja alla tunneli projekteerimisega. Huvitava projektina on käsil ka Sindi uus sild üle Pärnu jõe või näiteks ajaloolise Tallinn-Haapsalu raudteeühenduse taastamise projekteerimisel Risti-Turba lõigul ning Rapla-Lelle raudteelõigu kapitaalremondi projekteerimisel.
Mis on ettevõtte edu taga?
Edu taga on meeskond ning nagu linnapeal räägitakse, on Reaalprojekt üks pere. Me hoiame kokku ning toetame üksteist ka väljaspool töökeskkonda. Kuulujutte kinnitab asjaolu, et Eesti tiimiliikmetest peaaegu pooled on töötanud ettevõttes juba üle 10 aasta. Samas on meeskonda alati oodatud uued tulijad, kes oma oskuste ning värskete ideedega ettevõtte kasvus olulist rolli mängivad.
Üheskoos tehtud pingutuste tulemusel on ettevõte kasvanud ja laienenud. Järkjärgult ja eduka arengu tulemusel on portfelli lisandunud ka uusi teenuseid. Tänaseks oleme kasvanud Eesti suurimaks projekteerimisettevõtteks ning laieneme jõudsalt ka välisturgudel.
Mida suuremaks kasvab ettevõte, seda rohkem on vaja panustada toetavate süsteemide arengusse. Samuti on edu taga igapäevaneõpe, ajaga kaasas käimine ja turul innovaatiliste lahenduste pakkumine. Möödunud 25 aastaga on projekteerimine kolinud paberilt arvutisse. Täna oleme olukorras, kus 2D projekteerimine on asendumas infraBIM projekteerimisega ja ka siin oleme Eestis eestvedajaks. Lisaks meeskonnale on ettevõtte edu taga ka omanike visioon teha, kasvada ja areneda.
Areng välisturgudele
Kuigi Eest turul tööd ning tellimusi jätkub, on siinne turg väike ja hüplik. Peamine turukasv tuleb välisturgudelt, mistõttu on Reaalprojekt arenemas Eestist välja.
Ettevõtte rahvusvahelistumine sai alguse juba 2011. aastal, mil osteti Läti geodeesia ettevõte Latvijasmernieks.lv ning 2016. aastal asutati Leedu tütarettevõte.
2018. aastal sai alguse Reaalprojekti sisuline restruktureerimine ning senisest suurem keskendumine välisturgudele. Meeskonda kaasati mitmeid uusi noori teotahtelisi liikmeid, kelle tegevus näitab juba tänaseks tulemusi: Läti ja Leedu ettevõtted restruktureeriti, 2020. aastal avati Läti ning 2021. aastal Rootsi tütarettevõtte.
Tänaseks kuuluvad gruppi: SIA Latvijasmernieks.lv (LV), SIA Realprojekts (LV), Realprojektas UAB (LT), Reaalprojekt AB (SWE), ning OÜ G.E.O. Grupp. Kontsern annab tööd rohkem kui 120 inimesele.
Kuhu edasi?
20 aastaga on Reaalprojekt Eestis saavutanud liidripositsiooni ning siinne turg on kitsaks jäänud. Hetkel oleme sisenemas Rootsi turule, kus mastaabid on palju suuremad – turu investeeringute maht pea 100 korda suurem kui Eesti turul, kuid ollakse meiega sarnases olukorras – insenere on puudu ja tööd on rohkem kui teha jõuab.
Näeme, et projekteerimise tulevik seisneb rahvusvahelistes digitaalsetes meeskondades ning edu võti on innovatsioon ja koostöö.
Kuidas Reaalprojekt sünnipäeva tähistab?
Peamiselt täname sünnipäeval oma töötajaid ning veedame ühiselt mõnusa päeva. Peale pikka kodukontorite aega on taaskohtumine eriti oluline.
Edukat uut kümnendit kogu Reaalprojekti meeskonnale!
Rapla-Lelle raudteelõik on uuenemas
20.07.2021
Reaalprojekt OÜ sõlmis Edelaraudtee AS-ga lepingu Rapla-Lelle raudteelõigu kapitaalremondi projekteerimiseks. Lepingu maksumus on 399 600 eurot. Projekteerimistööd valmivad Reaalprojekt OÜ ja Estconsult Rail OÜ koostöös.
Planeeritava kapitaalremondi eesmärgiks on rekonstrueerida 20 kilomeetrit raudteed nii, et edaspidi saaksid rongid seal liikuda sõidukiirusega kuni 160km/h. Töö käigus projekteeritakse uued lahendused alustades raudtee alusehitisest, pealisehitisest ja geomeetriast, uuendatakse kõik sillad ja truubid. Lisaks lahendatakse projektiga kõik Rapla-Lelle raudteelõigule jäävad ületuskohad ning projekteeritakse uued ooteplatvormid.
Projekteerimistööde tähtaeg on kevad 2022. Kui kõik läheb plaanikohaselt, siis loodab Edelaraudtee Rapla-Lelle lõigu kapitaalremondi lõpetada 2023. aastal.
Reaalprojekt OÜ projekteerib Riigitee nr 96 Tallinn- Peetri alevik- Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti.
Projekti eesmärgiks on Tallinna väikese ringtee uue tee projekteerimine, mis ühendaks Tallinna linna ja Rae valla haldusüksuseid, vähendaks liiklust Tallinna linnas Tartu maanteel, Mõigus ja Peetri alevikus ning Ülemiste liiklussõlmes, jagades liiklust ennetavalt eri suundades, muudaks Tartu maantee linna sisenemise ohutumaks, annaks alternatiivi Tallinna linna sisenemisel suurõnnetuse korral ja võimaldades Rae valla põhjapoolsetel elanikel suunduda Tallinnasse alternatiivteid mööda.
Lisainfot saad lugeda siit https://www.err.ee/1608255003/amet-algatas-tallinna-vaikese-ringtee-keskkonnamoju-arutelu
Keskkonnamõju hindamise aruandega on võimalik tutvuda avaliku väljapaneku ajal 22. juunist kuni 22. juulini.
Aruande avalik arutelu toimub 27 juulil 2021 algusega kell 17.30 Rae kultuurikeskuses.
AS Merko Ehitus Eesti ja GRK Infra AS ning Reaalprojekt OÜ sõlmisid 18.06.2021 Eesti Vabariigi kagupiiri taristu rajamise teise ehitusetapi projekteerimislepingu. Lepingu sisuks on koostada tööde tellija etteantud põhiprojekti põhjal ning tellija tehnilistes tingimustes toodud nõuete alusel tööprojekt. Tööprojekt on vaja koostada selliselt, et oleks tagatud projekti eesmärk, milleks on Eesti ja Venemaa vahelise kontrolljoone valvamise võimekuse tagamine ööpäevaringselt.
Projekteerimistööd hõlmavad riigipiiri neljandat kuni kuuendat lõiku.
Ehitatav piirilõik algab Tserebi külas Vanigõjärve lõunakaldal ja lõpeb Võmmorski külas. Teise etapi käigus ehitatakse piiritaristut 34,7 kilomeetrisel lõigul Võrumaal. Kagupiiri teise etapi ehitustööde lepinguline maksumus ilma käibemaksuta on 15,8 miljonit eurot.
Riigipiiri II etapi ehitustööde periood on 46 kuud.
Kagupiiri esimese lõigu taristu ehitus lõikudes 1-3 algas möödunud aasta suvel, kokku 23,5 kilomeetrisel lõigul alates Eesti-Vene-Läti piiri kokkupuutepunktist kuni Luhamaa piiripunktini.
Kokku on 135 kilomeetri pikkusel maismaapiiril 11 lõiku.
Rail Balticu ühte olulisemat ja suurimat veeremidepood, mis ehitatakse Tallinna linna ja Rae valla piirile, projekteerivad OÜ Reaalprojekt ja NORD PROJEKT OÜ. Veeremidepoost on valminud eskiisprojekt ning koostatud 3D visualiseering.
Veeremidepoos hakkab toimuma esmajoones selliste rongikoosseisude remont ja hooldus, mille lõppjaamaks on Rail Balticu Ülemiste ühisterminal. Depoo peab omama valmisolekut pakkuda hooldus- ja remonditeenuseid ka ülejäänud Rail Balticu 1435mm rööpmelaiusel liikuvale rongipargile, võimaldama reisirongipargi parkimist ja teiste vajalike funktsioonide teostamist. Reisiveeremi hoolduseks ja remondiks mõeldud depoosse mahub samal ajahetkel seitse rongikoosseisu, Rail Balticu opereerimisplaani järgi hakkab taristul liikuma 26 kiirrongi ja 16 regionaalrongi.
Depoo projekteeritakse mitmes etapis ning ehitustööde alguseks on kavandatud 2022. aasta esimene poolaasta. Projekteerimise esimene etapp algas detsembris 2020 ning selle käigus teostati vajalikud eeluuringud ja koostati eskiisprojekt. Eskiisprojekt võeti tellija poolt vastu 01.06.2021.
Rail Baltic raudteeühendus hakkab liitma Eestit lõunanaabrite ja Kesk-Euroopaga. Rajatav taristu võimaldab reisijatel jõuda Tallinnast Pärnusse 40 minutiga ja Riiga 1 tunni ja 42 minutiga.
Vaata Rail Balticu Ülemiste veeremi kohta lisainfot siin.
Veeremidepoost valminud eskiislahenduse põhjal koostatud 3D visualiseeringut vaata siin.